Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitusel tuleneb oht, et maailma majandus võib uuesti langusesse sattuda, võimendatud ebakindlusest, viimane aga ülemäärastest võlgadest.
Ligi: uue languse oht tuleneb võimendatud ebakindlusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ligi sõnutsi tuleks uute rahasüstide asemel rõhuda pigem kokkuhoiule. Samas IMFi juht Christine Lagarde on riikidel soovitanud praegu kulutada ja tulevikus kokku hoida. Silvio Berlusconi on vähendanud nii kasinuskava kui ka visanud prügikasti rikaste maksustamise plaanid, aga analüütikute sõnutsi pole selge see, kuidas Itaalia valitsus kavatseks korvata uuendustega tekitatud 4 miljardi eurose eelarvepuudujäägi.
«Võlad koormavad riike ja neile laenanud panku. Lahendus ei saa olla puudujääkide ja võlgade suurendamine ehk jätkuv doping, vaid tervistavad võtted kurnatuse raviks.Võlgu võetud heaolus tuleb järgi anda, kala asemel, mida kodanikele on laenu arvel jagatud ja mis pole parima kvaliteediga, tuleb panustada kvaliteedile ning õngedele,» arvas Ligi.
Heaolu tagamise asemel saab riik Ligi sõnutsi luua selleks vaid eeldusi ja seda tuleb rahvale kõikjal välja öelda.
«Kokkuhoiu ja kasvu ühildamine on võimalik struktuursete reformidega. See on suur muutus, aga selles on majanduslik potentsiaal. Riigi kulud ja maksusoodustused tuleb heaoluriikides ümber vaadata hoopis laiemas spektris kui seni on suudetud.»
«Võlad koormavad riike ja neile laenanud panku. Lahendus ei saa olla puudujääkide ja võlgade suurendamine ehk jätkuv doping, vaid tervistavad võtted kurnatuse raviks.Võlgu võetud heaolus tuleb järgi anda, kala asemel, mida kodanikele on laenu arvel jagatud ja mis pole parima kvaliteediga, tuleb panustada kvaliteedile ning õngedele,» arvas Ligi.
Heaolu tagamise asemel saab riik Ligi sõnutsi luua selleks vaid eeldusi ja seda tuleb rahvale kõikjal välja öelda.
«Kokkuhoiu ja kasvu ühildamine on võimalik struktuursete reformidega. See on suur muutus, aga selles on majanduslik potentsiaal. Riigi kulud ja maksusoodustused tuleb heaoluriikides ümber vaadata hoopis laiemas spektris kui seni on suudetud.»