Islandi president Ólafur Ragnar Grímsson tervitab vastuolulist Hiina investeeringut kui märki saareriigi soojast sõprusest tõusva Aasia suurjõuga, andes ühtlasi mõista, et Euroopa ja USA on nad kolme aasta taguse finatskrahhi kiiluvees hüljanud.
Islandi president tervitab Hiina huve
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Hiina ja India ulatasid Islandile abikäe mitmel konstruktiivselt viisil, samal ajal kui Euroopa oli vaenulik ja USA ei teinud meist väljagi,» ütles Grímsson Financial Timesi küsimuse peale, kuidas ta vaatab Hiina magnaadi ettepanekule osta ökoturismi tarbeks tohutu lahmakas Islandit.
Mõned Islandi poliitikud ja äriliidrid on mures, et projekt võib teenida Hiina strateegilisi huve olukorras, kus Arktika jää sulamine võib avada võimalused naftauuringuteks ja laevanduseks.
Grímsson ütles, et kuigi tehingu tagamaid tuleks uurida, ei ole mingit põhjust Hiina investeeringuid karta. Presidendil jagus kiidusõnu Hiina ja India hoolitsevale suhtumisele ajal, mil suhted traditsiooniliste NATO liitlastega pingeliseks on kiskunud.
Olukorras, kus Island sai Euroopa eestvedamisel Rahvusvaheliselt Valuutafondilt abilaenu ja käimas on ka Euroopa Liiduga liitumise läbirääkimised, süüdistab Grímsson ELi selles, et viimane «pööras meie poole oma suurtükitorud», kui käimas olid vaidlused koos Icesave’i pangaga ära sulanud Briti ja Hollandi rahade pärast.
President lisas, et USA ei näita nende vastu üles mingit huvi pärast seda, kui sulges viis aastat tagasi oma õhubaasi Reykjaviki lähistel.
Viimased 15 aastat presidendiametit pidanud Grímsson on tuntud kui Islandi vasaktsentristliku valitsusega pahuksis olev isemõtleja.
Kuigi presidendi märkused peegeldavad rahva pahameelt Lääne liitlaste väidetavalt üleoleva ja kamandava suhtumise pärast pangahhi kontekstis, ei ole kaugeltki kõik islandlased Hiina investeeringust vaimustunud.
Ka mõned valitsuse liikmed on väljendanud muret Hiina kinnisvaraarendaja ja endise parteiametniku Huang Nubo kava pärast osta üles 300 ruutkilomeetrit saare kirdeosa kõnnumaad.
Huang ütles eile Financial Timesile, et kui tehing läbi kukuks, saadaks see teistele Islandisse investeerinud hiinlastele negatiivse signaali.
«See oleks sama, kui tappa ahv, et hirmutada kanu,» ütles ta, paitades oma kassi, kelle nimi võiks tõlkes olla Väike Õde Suursilm.
55-aastane kirglikust alpinistist ja poeedist Huang kinnitab, et teda tõmbavad Islandisse loodusarmastus ja soojad mälestused ülikooliaastaist, mil islandlasest ühikakaaslase ema tallegi talveks kodukootud kampsuneid saatis.
President Grímsson on suhted Hiina ja Indiaga prioriteediks seadnud, reklaamides ja edendades Islandit kui potentsiaalset logistikakeskust Arktikas ning lehvitades oskusteabega geotermilise energia vallas.
President on kuue viimase aastaga viis korda Hiinas käinud ja väidab, et on oma ametiajal võõrustanud rohkem Hiina delegatsioone kui «USA, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania kokku».
Grímsson avaldas ühtlasi saladuse, et kirjutas paar nädalat pärast 2008. aasta pangakrahhi kirja Hiina presidendile Hu Jintaole, paludes abi. Sellest saanudki tõuke mullune 500 miljoni dollariline valuutavahetustehing kahe maa vahel.
Toetav ja hoolitsev olevat olnud ka India, avades paar nädalat pärast kriisi saatkonna Reykjavikis ning kutsudes ta riigivisiidile Icesave’i vaidluste kõrgpunktis.
India investorid kavandavad viie tärni hotelli Thingvelliri lähistele, Unesco kaitse all olevasse muistse viikingite valitsuse asukohta – kus ühtlasi kohtuvad Euraasia ja Põhja-Euroopa kontinentaalsed laamad.
Grímssoni sõnutsi lõikab Island tulevikus kasu Hiina ja India turistide külaskäikudest: «Aasia suurlinnade rahvas pole kunagi kõnnumaa üksindust kogenud. Meie islandlased võtame seda kindla peale, aga nüüd hakkame me mõistma, kuivõrd väärtuslik ressurss see on – sama hinnaline, kui kalavarud ja geotermiline energia.»
Copyright The Financial Times Limited 2011.