Ardo Hansson: võlakriisi lahendab julge tegutsemine

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ardo Hanssoni selja taga on Hiina kesktelevisiooni hoone, mis ehitati Pekingi olümpiamängudeks.
Ardo Hanssoni selja taga on Hiina kesktelevisiooni hoone, mis ehitati Pekingi olümpiamängudeks. Foto: Eva-Liisa Andresson

Maailmapanga Hiina osakonna peaökonomist Ardo Hansson (53) ütles, et soovib midagi ära teha Eesti ja Euroopa heaks, seepärast tahab saada Eesti Panga järgmiseks presidendiks.


Kuidas Pekingis ilm on?
Ilm on ikka veel päris suvine ja õhk üllatavalt puhas.

Teie töökirjeldus ütleb, et vastutate vaesuse vähendamise ja majandusarengu eest Ida-Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas. Kas te kirjeldaksite kohustusi, mida teil tuleb Hiinas täita?

Juhin Maailmapanga (MP) majanduspoliitika osakonna tööd Hiinas. MP annab Hiinale üle miljardi euro väärtuses laene aastas, samuti teeme mitmekülgset analüüsi Hiina majandusest. Praegu just lõpetame ulatuslikku raportit Hiina põhilistest majandus- ja sotsiaalpoliitilistest väljakutsetest järgmise 20 aasta jooksul.

Minu osakonna koostatud makromajanduse kvartaliülevaated on laialt tsiteeritud nii Hiinas kui ka mujal. Samuti olen MP eestkõneleja Hiina majanduspoliitilistes küsimustes.

Mis on Hiina majanduse suurim proovikivi?

Hiina suurim proovikivi saab olema suhteliselt kiire majanduskasvu jätkamine tingimustes, kus seni kasvu soodustanud demograafiline areng hakkab pigem kasvu piirama ja kus investeeringute osakaalu SKTs ei anna enam suurendada. Nendes tingimustes saab majanduskasv tulla vaid kiirest tootlikkuse kasvust, mis järjekordselt nõuab jõulisi uusi reforme.

Miks tahate saada Eesti Panga presidendiks?

Kuigi praegune töö on huvitav ja võimaldab olla osa tänapäeva kõige tähendusrikkamatest majandusarengutest, on mul taas tekkinud suur tahe midagi Eesti ja Euroopa kasuks teha.

Teiseks, olen veendunud, et minu senine elulugu – haridus, keeleoskus ja mitmekülgsed töökogemused Eestis ja mujal maailmas – on olnud hea ettevalmistus just selliseks tööks.
Kolmandaks, eestlasest naise ja kahe noore pojaga on mul ka perekondlik huvi Eestisse tagasi tulla.

Kui palju inimesi teie osakonnas töötab?

Minu osakonnas on olnud umbes 12 inimest. Üksikutesse projektidesse haarame tavaliselt ka teisi MP töötajaid ja väliskonsultante, mistõttu inimeste arv, keda ühel või teisel moel juhin, võib olla veidi suurem.

Kas Eesti valitsus on oma viimaste aastate otsustega kodanike heaolu ohverdanud makromajanduslike näitajate altarile?

Oma praeguses ametis ei saa ma anda hinnanguid nende riikide majanduspoliitikale, millega ma hetkel otseselt ei tööta. Ütleksin vaid niipalju, et üldiselt pooldan konservatiivset makro- ja finantspoliitikat.

Kuidas hindate eurotsooni majanduse tervist?

Tasub meelde tuletada, et paljud eurotsooni makroökonoomilised näitajad on suhteliselt head. Näiteks keskmine eelarvepuudujäägi või riigivõla osakaal SKTs on paremad kui Ameerika Ühendriikides või Jaapanis.

Majandus kasvab ja euro kurss on jätkuvalt tugev. Osa liikmesriike on globaalsest majanduskriisist üsna hästi toibunud.

Põhiprobleemid on teadagi nn perifeerias. Nende lahendamine nõuab üsna palju teiste liikmesriikide tippjuhtide ja ametnike tähelepanu, tõmmates neid omaenda riikide probleemidega tegelemisest eemale.

Mida ütlete arvamuse kohta, et eurotsoon laguneb, heites nõrgad riigid välja?

Väljaheitmine pole reeglites ette nähtud. Väljaastumine oleks ka vähetõenäoline, kuna raskustes olevate riikide elu ei muutuks väljaspool eurotsooni kergemaks. Eelarvekärpeid ja struktuurseid reforme peaksid nad ikka läbi viima. Eesti ja teiste Balti riikide kogemused «sisemise devalveerimisega» peaks teisi julgustama.

Mida teha, et euro oleks maailma usaldusväärseim valuuta?

Usaldusväärse valuuta tagab üldiselt korrektne majanduspoliitika. Selle all mõtlen nii konservatiivset makromajanduspoliitikat kui ka konkurentsivõime suurendamisele orienteeritud struktuurseid muutusi. Lisaks on vaja rakendada meetmeid selleks, et vähendada praeguse kriisi kordumise tõenäosust ja eriti ühe liikmesriigi probleemide kandumist teistesse.

Kuidas lahendada euroala võlakriisi? Mõistan, et sellele on keerukas mõne reaga vastata...

Imelahendusi pole, aga samm paremuse poole nõuab minu meelest kolme asja.
Esiteks, raskustesse sattunud või sattuvad riigid peavad korraldama ulatusliku fiskaalse konsolideerumise ja struktuursed reformid, igas riigis eri fookusega.

Teiseks, nakkusohu vähendamiseks peavad teised riigid tugevdama oma finantssektorit, eriti tugeva kapitaliseerituse kaudu. See annaks neile julgust, ja just julge tegutsemine viib lahendusteni.

Kolmandaks, hädas olevad riigid vajavad ajutist riigieelarve finantseerimist, kas naaberriikidelt või Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF). Selleks aga nõuavad võimalikud finantseerijad arusaadavalt suuremat kindlust laenude tagasimaksmise suhtes, ükskõik millise tehnilise lahenduse kaudu.

Olen üsna veendunud, et kui selliseid samme tehtaks, siis ei nõuaks kriisi lahendamine palju ulatuslikumat riikidevahelist fiskaalset integreerumist või praegusel kujul välja pakutud nn euroliidu võlakirjade emiteerimist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles