Surutise vari sunnib intresse langetama

Kaja Koovit
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Keskpanga prantslasest president Jean-Claude Trichet esmaspäeval enne Euroopa Parlamendi liikmetega kohtumist Brüsselis.
Euroopa Keskpanga prantslasest president Jean-Claude Trichet esmaspäeval enne Euroopa Parlamendi liikmetega kohtumist Brüsselis. Foto: AFP/SCANPIX

Uue majanduslanguse ärahoidmiseks tuleb Euroopa Keskpangal senist kurssi muuta ja hakata intresse langetama, soovitavad juhtivad majanduseksperdid üle maailma.

Jean-Claude Trichet’ juhitav Euroopa Keskpank (EKP) on inflatsiooni ohjeldamiseks keskset intressimäära tänavu juba kaks korda tõstnud. Viimane, juulikuine 25-baaspunktine kergitus viis baasintressi 1,5 protsendi tasemele.

Kui veel suve alguses uskusid analüütikud, et uus tõus ootab ees juba oktoobris ja jaanuaris peaks tase jõudma kahe protsendini, siis nüüd on olukord majanduses tunduvalt halvemaks muutunud.
«Eurotsooni uue majanduslanguse tõenäosus on jõudnud 50 protsendini. Ma usun, et keskpank on sunnitud intresse langetama,» kinnitas investeerimisfirma Pacific Investment Managementi (PIMCO) juhatuse esimees Mohamed El-Erian Bloombergile.

Muretsemiseks on põhjust
El-Erian, kelle firma Newport Beach haldab maailma suurimat võlakirjafondi, tõdes, et on tõsine risk, et Euroopa tõmbab langusesse ka ülejäänud maailma.

Eksperdid soovitavad keskpangal koguni kogu tänavune intressitõus tagasi pöörata.
«Minu soovitus on baasintressi langetada 50 baaspunkti võrra,» lausus investeerimispanga Barclays Capital peaökonomist Julian Callow, kinnitades, et majanduse olukorra halvenemine on muutunud nii kiireks ja ärevusttekitavaks.

Callow on üks majandusteadlastest ja fondijuhtidest koosnevast nn EKP varinõukogu 15 liikmest, kes eurotsooni majandusarenguid ja rahapoliitikat jälgivad ning sellele tuginedes igal kuul soovitusi annavad.

«Kui kasvuväljavaated halvenevad, võib keskpank olla sunnitud baasintressi ka allapoole ühe protsendi piiri langetama,» tõdes konsultatsioonifirma Oxford Economicsi vanemanalüütik Marie Diron.

Muretsemiseks on põhjust. Kui esimeses kvartalis kasvas eurotsooni majandus 0,8 protsenti, siis teises kvartalis oli kasv vaid 0,2 protsenti.
Trichet tõdes esmaspäeval Euroopa Parlamendis, et aeglustunud kasvu valguses vaadatakse senised hinnatõusuriski hinnangud üle.

Euroopa Komisjoni augusti lõpus avaldatud raport annab tunnistust, et euroala majanduskindlus väheneb kiireimas tempos alates 2008. aasta lõpust. Komisjoni majandusmeeleolude indeks kukkus juulikuise 103,0 juurest 98,3 peale, peamiselt tööstus- ja teenindussektorite ja tarbijate kindlustunde kadumise tõttu.

Saksamaalgi raskused
Erilist muret valmistavad analüütikutele seejuures Euroopa suurima majanduse viletsad näitajad komisjoni raportis: Saksamaa ärikindlus on järsult kahanenud – 112,7 punktilt 107-le. Märgid näitavad, et isegi Euroopa tugevaim majandus seisab silmitsi raskustega. Viimane euroala ostujuhtide indeks näitas, et erasektori aktiivsus augustis peaaegu ei kasvanud.

EKP on oma otsustes kardinaalselt suunda muutnud ka varem. Nii tõsteti intresse ka 2008. aasta juunis ja pärast üleilmse majanduslanguse kaasa toonud finantshiiu Lehman Brothersi kokkukukkumist oldi sunnitud intressimäärasid langetama, nii et lõpuks jõudsid need rekordmadala ühe protsendipunti tasemele.

Samas on ka kahtlejaid. Nii märgib Harvardi majandusprofessor Martin Feldstein, et intressilangetus ei pruugi euroala majanduse olukorda päästa.
Euroopa Keskpanga nõukogu koguneb intressimäärade üle otsustama 8. septembril.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles