Rahvusvahelised võlausaldajad hoiatasid Kreekat, et järgmine 8 miljardi eurone rahaülekanne võib ära jääda, kui viimane kasinust tõsiselt ei võta ja eelarvesse tekknud musta auku kinni ei topi.
Kollane kaart Kreekale: troika lahkus ärritunult Ateenast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Troika» – Euroopa Liidu, Rahvusvahelise Valuutafondi ja Euroopa Keskpanga – ametnikud pakkisid eile ootamatult oma kohvrid ja peatasid läbirääkimised.
Tagasi lubati tulla kümne päeva pärast.
Äkilise lahkumise põhjustas terav lahkmeel selle üle, kuidas katta eeldatav 1,2 miljardi eurone puudujääk tänavuses eelarves. Ühtlasi pidavat Kreeka teadlikult venitama struktuursete reformide rakendamise, erastamisplaanide ja maksukogumise tõhustamisega.
Otsuse abimaksete peatamise kohta teeksid Euroopa rahandusministrid koostöös IMFiga.
Juhul, kui selline otsus langetatakse, osutub otsese pankroti oht otsekohe mäekõrguseks – tuues kaasa karmid tagajärjed ülejäänud euroalale ja maailmamajandusele.
Kreeka hirmud ja süvenev mure Itaalia kasinuspaketi saatuse pärast on investoreid ilmselgelt ehmatanud. Euroopa Keskpank üritab luua korda kõikuvatel võlakirjaturgudel olukorras, kus Itaalia laenukulud kerkivad kümnendat päeva järjest ja Kreeka riigivõlakirjade tootlused püstitavad värskeid auroajastu tippmarke.
2-aastaste Kreeka riigivõlakirjade tootlused hüppasid 47,10 protsenti kõrgustesse.
Itaalia 10-aastaste võlakirjade tootlused saavutasid uueks tasemeks 5,25 protsenti, Hispaania omad tõusevad kuuendat päeva järjest ja pargivad parasjagu 5,10 protsendi juures.
Troika ametlikust avaldusest võib lugeda, et ametnikud lahkusid Ateenast «võimaldamaks võimudel viia lõpule töö 2012. aasta eelarve ja kasvu edendavate struktuursete reformide tehniliste üksikasjadega».
Eraviisiliselt väljendasid Europa ametnikud aga lootusetust ja frustratsiooni kreeklaste korduvate läbikukkumiste üle eelarve- ja struktuursete reformide rakendamisel, hoiatades, et edasised abimaksed võidakse kinni pidada.
«Kõik, mida teha tuleb, on selge – aga nad lihtsalt ei tee seda,» ütles üks Euroopa ametnik. «Nad käituvad üsna väljakutsuvalt.»
Troika ametnike sõnutsi võib vaid neljandiku Kreeka tänavusest eeldatavast eelarvepuudujäägist kirjutada oodatust sügavamaks osutunud majanduslanguse arvele. Ülejäänu tuleb kirjutada meetmetega venitamise kontole.
Ühe võimaliku kompromissina nähakse võimalust, et Kreekale tullakse viivituste osas vastu proportsionaalselt majanduslanguse kuludega.
Ilma ekstra meetmeteta kujuneb Kreeka puudujääk tänavu peaaegu 9-protsendiliseks – kuigi eesmärk oli 7,6 protsenti SKTst. «Majanduslangus on selles süüdi vaid osaliselt... Sügavad kulukärped tuleb rakendada jalamaid,» ütles üks aruteludega kursisolev analüütik.
Euroala liikmete jaoks, kes võitlevad parasjagu oma parlamentides järjekordse Kreeka abi heakskiidu nimel, tuleb vaidlus piinlikul ja pahal ajal.
«Kuidas võiks Bundestag (Saksa parlament) hääletada uue Kreeka abi poolt, kui nad ei täida esimese paketi puhul antud lubadusi?» küsis üks Euroopa ametnik.
Ateenast ei paistnud eile praktiliselt mingeid märke, et troika taktika mõju oleks avaldanud.
Rahandusminister Evangelos Venizelos ütles, et valitsusel ei ole kavas rakendada täiendavaid kasinusmeetmeid. Minister süüdistas lisakulutustes ja eesmärkide mittetäitmises oodatust sügavamat majanduslangust.
Sama ajal asusid Euroopa Komisjon ja EKP otsustavalt töötlema Itaaliat, mis tegi ümber oma kasinuskava ja loodab käeolevaga rohkem maksupetturite liistulevõtmisele. EKP president Jean-Claude Trichet sõnutsi on «ülimalt oluline», et Itaalia «kinnitaks täies ulatuses ja viiks ellu» kulukärped ja majandusreformid.
Troika eilne ärasõit ei ole esimene kord, kui läbirääkimised Ateenaga eelarvevaidluste tõttu katkevad. Sama taktikat kasutas töögrupp ka juulikuus ja viibis Ateenast eemal enam kui nädal aega – samal ajal, kui kreeklased oma kasinuskavale võimsust juurde keerasid.
Viimases läbirääkimisteraundis pani troika ette kiirendada struktuurseid reforme nii, et avaliku sektori töötajad siirdataks «strateegilisse tööjõureservi», kus nad saaksid 60-70 protsenti oma senisest palgast.
Kuigi sotsialistlik valitsus nõustus juulis paketi nr 2 huvides 150 000 riigiteenistuja koondamisega, ei ole asi eriti edenenud.
Augusti jooksul peaks Kreeka saama erastamise teel 1,3 miljardit eurot. Kavas on kaks tehingut: jalgpallikihlvedude kontori Opapi uute hasartmängulitsentside ja Ateena lennujaama rahvusvaheliste käitamislubade müük.
Samas aga tahab rahandusministeerium lükata edasi septembriks-oktoobriks plaanitud riigiosaluste müügi börsiettevõtetes, kuna hinnad Ateena börsil on kukkunud viie aasta rekordmadalustesse.
Copyright The Financial Times Limited 2011.