Eile riigikogu heakskiidu pälvinud uus postiseadus püüab tagada, et kirja saatmise hind jääks kõikjal Eestis inimestele taskukohaseks ka aastal 2009, mil postiturg peaks täielikult konkurentsile avanema.
Uus postiseadus nõuab kirja saatmisel umbmäärast «taskukohast» hinda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui veel detsembris tuleb jõulukaartide läkitajatel kleepida ümbrikule 5,50-kroonine mark, siis järgmine aasta toob kaasa lihtkirja hinnatõusu, mille suurus pole veel teada.
1. jaanuaril jõustuva seaduse kinnitamine viibis just põhjusel, et pikka aega ei suudetud kokku leppida nn universaalses postiteenuses (UPT).
«Tõsiseks küsimuseks oli, kas maal elavad inimesed saavad taskukohase tasu eest – meil on niisugune termin – postiteenust kasutada,» märkis majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas.
Seega peab Tallinna kesklinnas postkasti pandud kiri jõudma Õismäele või mõnda Võrumaa metsakülla saatjale ühe ja sama hinnaga.
«Taskukohase tasu» kehtestab jaanuaris majandusminister Juhan Parts, tuginedes konkurentsiameti analüüsidele. Hindamise aluseks on nii euroliidu riikide keskmine lihtkirja hind kui inimeste ostujõud.
Eestimaa Roheliste liider Marek Strandberg pakkus komisjonis välja taskukohase tasu kriteeriumi: «Kõige kehvema sissetulekuga piirkonnas peab inimesel olema võimalus saata üks kiri päevas, ilma et kulu ületaks piirkonna keskmist sissetulekut ja ostuvõimet.»
Minister paneb paika
Kuni Partsi määruseni on kuni 50-grammiste kirjade edastamise ainuõigus Eesti Postil, kes jääb lähitulevikus ka UPT osutajaks, kuna esialgu talle tõsiseid konkurente ei teki.
Jõulude-eelse aja tõttu oli Tallinna peapostkontoris eile arvukalt kaartide, ümbrikute ja markide ostjaid. 75-aastane Olvi Venda ütles, et kirjade saatmine kipub juba praegu tasku pihta käima.
«Mulle meeldib kaarte saata ja ka ise saada. See on midagi muud kui helistamine. Läinud jõuludel panin teele 24 kaarti, nüüd on kavas neid 20 saata. Just mõtlesin, et pean kokku hoidma, sest asi on päris kallis. Kaart üksi maksab kümme krooni,» rääkis Venda.
Värske seadus sisaldab ka UPT kulude hüvitamise skeemi, mis on juba praegu ärritanud postinduses tegutsejaid. Kõik avanevale turule tulijad peavad UPT osutajale ehk Eesti Postile «hüvitama ebamõistlikult koormavad kulud».
Postifirmade maksekohustus võib olla kõige rohkem viis protsenti nende eelmise kvartali käibest. Klaasi sõnul on musta stsenaariumi puhuks, kui Eesti Post peaks kaotama väga suure osa turust, olemas ühikupõhine skeem. Lihtkirja korral võib makse ulatuda siis kolme kroonini ja tähitud kirja puhul 25 kroonini, postipaki korral 18 kroonini.
Liigne kiirustamine
Kulude hindajaks on taas konkurentsiamet. «See makse tähendab sisuliselt turu sulgemist, sest ükski ettevõte ei saa teha oma äriplaane ühe kvartali põhiselt,» on Express Posti juhatuse esimees Sven Suurraid öelnud postimees.ee-le.
Jaanuarist aprillini kestab seaduse järgi üleminekuperiood, et uued turule tulijad saaksid taotleda tegevusluba. Rahvaliidu poliitikud arvustasid parlamendis valitsuse kiirustamist ja toore seadusega väljatulemist. Euroliidu nõuete järgi peab olema turg avatud 1. jaanuaril 2011. Lisaaega küsinud Läti ja Leedu teevad seda alles 2013. aastal.