Riigikontroll: ministeeriumid teevad suuremaid plaane, kui suudavad ellu viia
1. september 2011, 10:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikontroll leidis riigi finantsseisu auditeerides sarnaselt varasemaga, et riigiasutused planeerivad raha investeeringuteks rohkem, kui ära jõuavad kulutada ja teevad majandamiskuludest investeeringuid ning vastupidi.
«Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium oli sarnaselt möödunud aastatega planeerinud 2010. aasta eelarvesse rohkem raha, kui suutis ära kasutada,» kirjutasid riigikontrolli ametnikud aruandes.
Investeeringute eelarve täideti vaid 65 protsendi ulatuses (e-riigikassa andmetel oli investeeringute eelarve kokku 3,6 miljardit ja kassakulud 2,3 miljardit krooni). Seejuures ei olnud kolme investeerimisobjekti puhul eelarves planeeritud 217,3 miljonist kroonist tehtud ühtki väljamakset.
Kaitseministeeriumi puhul tõi riigikontroll teist aastat järjest välja, et kaitseotstarbelise varustuse eelarve planeerimise süsteem on vastuoluline ja vajab täpsustamist.
Kaitseotstarbelise varustuse eelarve oli 2010. aastal kokku 909,2 miljonit krooni. Kehtiva korra kohaselt planeeritakse kaitseotstarbelise varustuse soetused eelarves täies mahus majandamiskulude alla, sõltumata sellest, kas tehakse investeeringuid või majandamiskulusid.
«Riigikontrolli hinnangul tuleb eelarvestamisel kogu riigis järgida ühtseid põhimõtteid, mis näevad ette investeeringute ja majandamiskulude eristamist, sest nende eristamata jätmise tõttu ei ole kaitseministeeriumi valitsemisalas kaitseotstarbelise varustuse eelarve planeerimine ja kasutamine läbipaistev.»
Samas märkis riigikontroll, et majandusministeerium oli planeerinud eelarvesse majandustegevusest laekuvat tulu kokku 28,4 miljonit krooni, kuid tegelikult laekus 63,1 miljonit krooni.
«Riigikontrolli arvamusel pole selline tulude alaplaneerimine mitte ainult majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi puudus, vaid seda praktiseerivad ka teised riigiasutused.»
Seda ilmestab fakt, et 2010. aasta riigieelarves on riigiasutused planeerinud tulu majandustegevusest 627 miljonit krooni, kuid tegelikult laekus 185 miljonit krooni (ehk 29 protsenti) kavandatust enam.