Hoolitsev ettevõtja jookseb peaga seina

Tartu metallitööstusettevõttes Metec on töötajate silmarõõmuks ka palmid, mis on, tõsi küll, igihaljad. Foto: Margus Ansu

Tartu suurimaid tööandjaid Metec grupp on rajanud oma palgalistele harvaesinevad olmetingimused, aga grupi juhatuse liige Toomas Lepp arvab, et riik seda ei hinda.

Et näidata kontraste Meteciga, vestlen ka ühe vana metallitehase töötajaga – tehase ja töötaja nime jätab Postimees allika huvides saladusse. Meteci tööruumid on puhtad, vana metallitehase seinad nägid viimati pintslit millalgi Nõukogude ajal.

Meteci tehases võib talvel ringi käia lühikeste käistega särgiga, vanas tehases oli temperatuur külmemate ilmadega viis kraadi alla nulli. «Ükskord küsiti tehase eelmiselt direktorilt vatijopesid ja siis ta ütles, et kellel on külm, mingu koju ja tulgu kevadel tagasi,» räägib töötaja.

Hiljaaegu sai too vana tehas tööinspektsiooni ettekirjutusega lõpuks ometi tööle keevitustsehhi ventilatsioonisüsteemid, Meteci poolelt vaadatuna kuuluvad säärased puudused stalinistliku lööktöö ajastu sügavikesse.

Nagu öö ja päev

Suursaavutusena on sel vanal tehasel nüüd lõpuks kriitikat kannatav puhkeruum, kus mehed saavad kodust kaasa toodud võileibu nosida. Metecis süüakse moodsas, ainult oma töötajatele rajatud sööklas, kus saab kergema lõunasöögi kätte tasuta.

Metecis on nahkdiivanitega puhkeruumid, kus võib ajalehti lugeda, ja kaks eraldi suitsuruumi. Vana tehase mehed suitsetavad otse töökohal. Metec sai tööinspektorilt hiljaaegu märkuse selle eest, et töötajad jätsid suitsuruumi ukse lahti. Vanas tehases pole suitsuruumi ja järelikult pole ka probleemi.

Vana tehase sarnaseid tegijaid on metallitööstuses omajagu, Meteci-suguseid aga palju vähem.  Metecis võib ka kõige tavalisem palgaline sauna kinni panna ja pärast piljardit mängida või velodrenažööri vändata.

340 töötajaga Meteci grupp ei ole kindlasti ainus firma Eestis, mis teeb oma palgaliste jaoks enam, kui seadus nõuab. Aga juhatuse liige Toomas Lepp on käinud isegi mitmes sama valdkonna ettevõttes ja tunnistab, et tema ja ta mõttekaaslased on suures vähemuses.

Pealekauba teevad Meteci-sarnased firmad mõndagi oma töötajate heaks lausa riigi kiuste. Piljardilaua või sööklainventari ostmiseks ja sauna rajamiseks on vaja teha juriidiliselt korrektseid lükkeid, sest muidu tuleb riigile maksta ka rasvast erisoodustusmaksu. Samal ajal pöörab tööinspektor tähelepanu pisipuudustele ega huvitu Lepa sõnul suuremat sellest, mida miinimumist enamat on töötajate heaks tehtud.

Meteci personalijuht Imbi Reismann toob näite galvaanikaosakonnast, mille kemikaalidega kokku puutuvad töötajad kannavad kalleid töökaitseülikondi ja maske. «Inimlikult on võimatu selliste töökaitsevahenditega kaheksa tundi järjest olla­,» räägib Reismann. «Teatud tööoperatsioonide ajal ta ei puutu kemikaalidega kokku ja siis ta võtab kombinesooni seljast ära. Oleme ise kõik sellised riskid põhjalikult hinnanud, aga inspektor leiab, et täiskomplekt olgu kogu aeg seljas.»

Meteci töötajate kaebused tööinspektsioonile on Reismanni andmetel väga erandlikud – eelmainitud vana tehase puhul on nurin aga Postimehele teadaolevalt väga sage.

Vana tehase töötaja tunnistab, et ta töötaks hea meelega paremates tingimustes. «Aga praegu hoiavad inimesed oma töökohast kümne küünega kinni ja nad on valmis ohverdama ka oma tervise,» lausub ta. «Ometi on olmest olulisem ikka see raha, mida ma oma perekonna jaoks teenin. Samas – kui mul on valida 500-kroonise palgavahe ja parema töökeskkonna vahel, eelistaksin viimast.»

Ka Lepa sõnul tõestas majandusbuumi aeg seda, et suurt osa töölistest ei huvita olmetingimused, vaid nad jooksevad juba üsna väikse palgatõusulubaduse peale suvalisse kaarhalli.

Niisiis – paljud töötajad ei hinda ja riik ei hinda. Miks siis Lepp kõigele sellele raha kulutab? Eks nende heal juhul kuni poolte töötajate pärast, kes seda kõike hindavad.

Vähe kiitust

Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisbergi sõnul on inspektsiooni jaoks oluline kõigepealt see, et tööandjad täidaks neile seadusega pandud kohustusi.

Tööinspektsioonil puuduvad andmed, kui paljudes ettevõtetes on tehtud töötaja jaoks enam, kui seadus ette näeb. Võib-olla kümnest protsendist tööstusettevõtetest leiab ka sauna.  Leidub ka selliseid tööstusi, kus sundasendis töötavad inimesed saavad kasutada kohapeal ja tööajast massööri teenust. «Korraliku sisseseadega söögiruumid on tore nähtus, leidub ka ettevõtteid, kus tööandja tellib inimestele soodsama hinnaga toidu,» räägib Reisberg. «Aga pigem on sellised hüved erand.»

Reisberg tunnistab, et lisaks nõuete järgimise kontrollile on tööinspektsioon tööandjate kiitmisel seni ehk liiga tagasihoidlik olnud. «Me leiame ju tegelikult igast ettevõttest midagi head,» räägib ta. «Püüame ettevõtetele ikka personaalselt läheneda ja enamik inspektoreid seda ka teeb, aga mõned ei tee.»

Reisbergi sõnul on inspektsiooni kodulehel väljas töökeskkonna parimate praktikate näited. «Aga selle info leiavad üles vähesed,» lisab ta.

Probleemid metallitööEttevõtetega

•    Tööinspektsioon viis mullu läbi 152 metallitööettevõtte sihtkontrolli, selle põhjuseks oli tööõnnetuste arvu kasv just metallitööstuses. Aastatel 2007–2008 oli see valdkond ka kõige õnnetusterohkem.
•    Hinnatud ettevõtetest 75% on tagatud nõuetele vastav puhkeruum ning töötajad ei söö ega joo töökohtadel. Veerandis ettevõtetes esines puudusi puhkeruumi korra ja sisustuse osas. Pooltes neist vajas puhkeruum sanitaarremonti, 16% neist puudus puhkeruum üldse ning töötajad olid sunnitud sööma-jooma oma töökohal, samuti täheldati, et osas puhkeruumides ka suitsetatakse.
•    13% ettevõtetes olid rakendatud abimeetmed mürataseme vähendamiseks ebapiisavad ning töötajatele mõjuv müratase ületas 85 db(A). 5% ettevõtetes olid meetmed üldse rakendamata.
Sihtkontrolli tulemusena selgus, et metallitootmisettevõtetes tuleb ka edaspidi tõsist tähelepanu pöörata järgmistele probleemidele:
•    isikukaitsevahendite kasutamine (puudused 48% ettevõtetest);
•    ohtlike kemikaalide kasutamine (43%);
•    tõstmise abivahendite kontrollimine (38%);
•    ohtliku kokkupuute võimalus töövahendite liikuvate osadega (37%).