Oskustööliste põud raskendab ehitustähtaegadest kinni pidamist

Ehitajad. Pilt on illustreeriv. Foto: Peeter Langovits

Ehituse oskustööliste põud väljendub ka töötukassa tööpakkumiste listis, kus 4000 pakkumisest viis ja pool sada kutsuvad tööle just ehitusele.

«Kui masu ajal võisid kas või üle päeva ehitusmehi paremate vastu vahetada – kõik mehed virelesid kodus ja ootasid tööd –, siis nüüd on peaaegu kõik head mehed Soome ja mujale mitu korda parema palga peale tööle läinud,» tõdes Üldehituse Grupi tegevjuht Kristjan Markov-Valm.

Korteriühistutele spetsialiseerunud ettevõtte tegevjuhi sõnul on ka Eestis ehitajate palgad tõusma hakanud, aga ei pääse ligilähedalegi üle lahe pakutavale. «Meil saab hea töömees neli-viis eurot tunnis, Soomes teenib ka keskpärane mees 12 eurot tunnis, väga head mehed saavad 4000 eurot kuus kätte,» nentis Markov-Valm.

Palju mehi on läinud ehitama ka Venemaale. «Töötavad mustalt, elu on odav – neil on seal igal juhul kasulikum,» lisas Markov-Valm.

Vormsi Ehitusmeistrite juhi Eero Ulmi sõnul ei ole küsimus niivõrd väikses palgas, kuivõrd ei ole mehi, kellele paremat palka pakkudagi. «Eks palgad ole Eestis aastatagusega võrreldes 20–30 protsendi võrra juba tõusnud, vähemalt alltöövõtjatele ehk töömeestega otseselt tegelejatele maksame nii palju rohkem,» märkis Ulm, lisades, et ka materjalihinnad on rohkem kui kolmandiku võrra tõusnud.

Ulm ütles, et ei kujuta ette, millega meistrimehi Eestisse tagasi ehitama meelitada. «Kes neile garanteerib aastaringse töö? Lepingud tehakse konkreetse objekti peale – see kestab neli kuud, aga mis edasi?» arutles Ulm.

Rakvere ehitusfirma Talos Ehituse omaniku Olev Soodla sõnul ei tee aga keegi tähtajatuid lepinguid, kuid ka see ei anna meestele kindlust koju tagasi tulla. «Praegu on meestepõud suur, aga poole aasta pärast jõuab meile uuesti majanduslangus ja siis enam meestepõuda pole,» oli Soodla kindel.

Markov-Valm töö vähenemist ette ei näe – korteriühistute renoveerimiseks Kredexil raha jagub. Tema sõnul ei saa pakkumisi tehes tööhinda oluliselt tõsta, sest tegutseb nn põrandaaluseid pakkujaid. «Võidavad vähempakkumised, saavad raha kätte, teevad midagi, siis jätavad pooleli, küsivad raha juurde,» rääkis Üldehituse Grupi tegevjuht sagedasest stsenaariumist.

Eestisse jäänud ehitusmeeste esimese probleemina nimetasid nii Markov-Valm kui ka Ulm alkoholi. «Mõne mehega ei jõuta isegi päris lepingu sõlmimiseni, sest juba paari päeva pärast hakkab jooma,» ütles Ulm.
Ehitusettevõtjate sõnul on ehitajatepõua tõttu sageli raske isegi ehitustähtaegadest kinni pidada – et enam-vähem graafikus püsida, tuleb töödejuhatajail nahast välja pugeda ning kõik tuttavad ja tuttavate tuttavad enam-vähem kuldsete kätega mehed üles otsida.

«Ega edaspidi muud üle jää, kui tuleb noori mehi otse koolist võtta ja välja õpetada,» arvas Markov-Valm.

Töötukassa meediasuhete juhi Kaili Uusmaa sõnul on lisaks ehitajatele puudus ka muudest oskustöölistest – see hõlmab kolmandiku kõigist tööpakkumistest. «Viiendik tööpakkumistest on seadme- ja masinaoperaatoritele ning sama palju teenindus- ja müügitöötajatele,» loetles Uusmaa. Oskajaid töölisi aga lihtsalt pole võtta.

Ehitajaid otsitakse töötukassa vahendusel Eestist ka mujale Euroopasse, kuid see on väike osa. Hiljuti pani tööpakkumiskuulutuse välja üks Taani turismifirma, mis otsib 300 keeleoskajat Kreekasse, Küprosele ja Hispaaniasse hotellide juurde laste ja ka teiste suvitajate meelelahutajateks. Sellest firmast kinnitati, et ka Eestist on lühikese hooajalõputöö vastu huvi tuntud.

Välismaale otsitakse endiselt kala- ja lihatöötlejaid ning lihunikke (üle 200 pakkumise), aga ka näiteks 60 veoautojuhti.

Enim tööpakkumisi
Ehitaja    543
Meelelahutaja    300
Lihttööline tootmises    288
Lihunik, liha- ja kalatöötleja    227
Andmesisestaja    226
Keevitaja    209
Kokk, kelner jmt    196
Õmbleja    190
Klienditeenindaja    185
Veoautojuht    156
Turvatöötaja    135
Puhastusteenindaja    119
Müügiesindaja    92
Metsatööline    65
Juhutööline    60
Allikas: töötukassa