109 miljardi eurone Kreeka abipakett nr 2 oli juba saabudes samahästi kui surnud. Hiljuti ka teised kaasa haaranud Kreeka-Soome maadlus tagatiste üle võibki olla viimane tõmblus.
Kreeka abi nr 2: surnuna sündinud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paketi aluseid õõnestab erasektori piiratud osavõtt. Samal ajal ägab ja oigab Kreeka eelarve-eesmärkide raskuse all.
Ja isegi kui Soome sõlm kuidagi lahti arutada õnnestub, ei hoia pakett ära Kreeka pankrotti: 2-aastaste riigivõlakirjade tootlused toretsevad 46 protsendi kõrgustes.
Päästepaketi peamine viga on, et ta tehti pigem Euroopa pankate pärast – et viimased saaksid jutustada edasi muinasjuttu sellest, kuidas nende kontodel olevate Kreeka varadega kõik korras on.
Ateena häda leevendamine oli paketi puhul teisejärguline.
Isegi pankurid on aga hakanud aru saama, et keskkaitse mureneb. Nii on asutud Kreeka vara maha kandma. Tagatisesõda võib tõsta nimetatud trendi tempot, sõites suure saaniga üle rahvusvahelisest tavast, et uut laenu ei eelistata olemasolevale.
Näib lausa uskumatu, et Kreeka võis astuda niivõrd riskantsesse ühepoolsesse leppesse, lubades Soomele tagatise, mis võrdub 20 protsendiga Helsingi panusest paketti.
Kuigi paketi kinnitamisega väga ei põle – Ateenal jätkub «vanast» abirahast laenude teenindamiseks vähemalt aasta lõpuni – näitab lahvatanud vaidlus, kuivõrd keerukaks kriis poliitilises mõttes muutunud on.
Pakett nr 2 tähendaks järjekordset raha raiskamise raundi.
Citigroup Global Marketsi hinnangul tuleb Kreekal kustutada vähemalt kaks kolmandikku oma võlast (siia hulka ei ole arvatud raha, mis võlgnetakse IMFile) – ilmselt aastail 2013-2014 – et tuua oma riigivõlg euroala keskmise ehk 80 protsendi juurde sisemajanduse kogutoodangust.
Paari viimase päevaga tuli see tund lähemale.
Copyright The Financial Times Limited 2011.