Küprose rahandusminister kukkus läbi eelarvelise kriisipaketiga, mis pidanuks välistama vajaduse pöörduda abipalvega partnerite poole euroalas.
Küpros purjetab abipaketi poole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kikis Kazamias, kes tõusis rahandusministriks pärast seda, kui kommunistide juhitud koalitsioon augusti alguses kokku kukkus, taotles heakskiitu 250 miljoni eurosele maksukergituste paketile, soovides selle kohest kinnitamist parlamendis.
Järgnema pidanuks kulukärped, mille minister kavatses teha teatavaks septembris.
Parlamendi rahanduskomisjon teatas, et kavandatud kärbete osas on vaja täpsemaid üksikasju. Teised parteid nõuavad aga aega, valmistamaks ette muudatusettepanekuid maksupaketile.
Opositsioonilised kesk- ja paremparteid nõuavad karmimaid meetmeid, kui valitsus juulis sõjakate ametiühingutega kokku leppis.
Endine president, majandusteadlane George Vassiliou hoiatas: «Küpros on praeguse olukorra tõttu ülimalt ohtlikus seisus.» Ta kutsus üles külmutama kohe riigisektori töötajate palku, tühistama nende iga-aastast 13. kuupalka ja loobuma indeksiga seotud palgakergitustest.
Küpruse eelarvepuudujääk kasvab tänavu prognooside kohaselt järsult 6 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Kui riik defitsiidi kiiret kasvu talitseda ei suuda ja turgude usaldust tagasi ei võida, ootab teda ilmselt Kreeka, Portugali ja Iirimaa saatus.
Juulis leidis Küproses aset katastroofiline plahvatus. Õhku lendas Iraani laskemoonaladu, lüües ajutiselt rivist välja ligi poole saareriigi energiavarustusest ning hävitades majanduskasvu lootused.
President Demetris Christofiase kommunistlikul vähemusvalitsusel on Küprose 56-kohalises parlamendis vaid 19 esindajat – pärast seda, kui tsentristlik Diko partei plahvatuse kiiluvees koalitsioonist välja astus. Valitsus on hakanud enneolematult kõvasti kõikuma.
Samas ei näi kommunistidel olevat soovi radikaalseid reforme läbi suruda. Christofiast süüdistatakse võimetuses kriisiolukorras otsustavaid samme astuda.
Valitsus on pannud ette tõsta käibemaks praeguse 15 protsendi juurest 17 protsendi peale, kergitada kõrgepalgaliste tulumaksu ning kruvida kõrgemaks makse kinnisvaralt, dividendidelt ja pangahoiustelt teenitud intressidelt.
Riigisektori töötajad – saare tööjõu suurim segment – peaksid järgmised kolm aastat maksma kuni 3 protsenti palgast sotsiaalkindlustuseks, kuid omaksid siiski õigust korrapärastele palgakõrgendustele, mis nende panused tunduvalt ületaksid.
Avaliku sektori ametiühing Pasydy, mis keeldub loobumast õigusest mitteosamakselisele pensioniskeemile, on lubanud alustada töövõitlust, kui valitsus võtab nõuks olemasolevaid meetmeid karmistada.
Copyright The Financial Times Limited 2011.