Märten Ross sõnastas majanduskriisi õppetunnid
25. august 2011, 09:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajutiselt peaministri majandus- ja rahandusnõunikuna töötanud endine Eesti Panga asepresident Märten Ross kirjutas kolme nädala jooksul valmis loetelu õppetundidest, mida Eesti majanduspoliitika peaks arvestama 2008.–2009. aasta kriisi põhjal.
Kolm põhiõppetundi on tema hinnangul, et vastu tsüklit töötav majanduspoliitika pehmendab kriise, et kui uskuda liiga optimistlikult tulude ühildumist ülejäänud Euroopaga, saab majandus tegelikult valesid signaale, ning et fikseeritud rahakurss – algul kroon, nüüd euro – on näidanud end Eestile mõistliku strateegiana.
Kuid Ross leiab ka, et Eestis tuleb kärpida seadusandlikke piiranguid, mis viivitavad majanduse reageerimist välismõjudele – näiteks vähendada palgajäikust ja «kaitstud eelarvekulusid». Samas tõdeb Ross, et Eestis on üpris vähe takistusi nii palkade kui hindade muutmiseks.
Teisal märgib ta, et riik peab koguma reserve ja olema valmis, et «stressistsenaariumide» korral saaks valitsussektor tegutseda näiteks 18 kuud ilma kusagilt juurde laenamata.
Veel nendib Ross, et kuna Eestis tegutsevad pangad on sisuliselt teiste riikidega ühised, tuleb nende gruppide stabiilsus tõsta riikide koostöös majanduspoliitiliseks prioriteediks. «On tõenäone, et ilma otsest poliitilist survet lisamata jääb teema praktiline katsetamine poliitilisel tasandil «ootama järgmist kriisi».