Soome väliskaubandusminister Alexander Stubb: lääne majandussüsteem vajab muutusi
23. august 2011, 08:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile Eestis viibinud Soome Euroopa ja väliskaubandusminister Alexander Stubb ütles intervjuus Postimehele, et lääne majandussüsteem on kahtluse alla seatud ja vajab muutusi.
Miks Soome nõuab Kreekalt abi eest tagatist?
Tõenäoliselt samadel põhjustel nagu kõik teised. Soome nagu Eestigi on hoolitsenud oma avaliku rahanduse eest. Soome, Eesti ja Luksemburg on ainsad riigid, kes täidavad eurokriteeriume. Arvame, et on õiglane saada ka teised riigid kontrolli alla.
Kas ka Eesti peaks Kreekalt tagatist nõudma?
Minu töö ei ole hinnata Eesti poliitikat. Mõistan ja austan meeleolusid ja teatud frustratsiooni, mida oleme viimastel päevadel [Eestist] kuulnud. Arvan, et eestlased on fantastilised, sest on ausad ja räägivad, mida mõtlevad. Ja selles mõttes pole ma sugugi üllatunud diskussiooni üle, mis teil Eestis on [seoses sellega, et Soome tagatist nõuab]. Kuid on trend, et paljud ELi poliitikad tulenevad nüüd sisepoliitikatest. Kõigil riikidel on sisepoliitikas omad väljakutsed. Meil Soomes on selline olukord, et tagatised said väga suureks osaks sisepoliitikast ja üldse võimekusest valitsus moodustada ning seetõttu oleme nende juurde siiani jäänud.
Kas kogu Kreeka teine abipakett on üldse mõttekas, kui kõik riigid tahavad tagatisi?
See on õigustatud küsimus. Ma ei ole majandusteadlane, kuid võin öelda, et mõistagi on keeruline kopeerida ülejäänud Euroopale kahepoolset kokkulepet, mis Soomel Kreekaga on.
Kui kriis muutub hullemaks, siis kuidas see mõjutab Soomet ja Eestit?
Mõjutab tohutult. Kui euroalas on kaks riiki, mis sõltuvad euro stabiilsusest, siis need on oma olemuselt Eesti ja Soome. Oleme ekspordist kannustatud riigid, oleme hoolitsenud oma avaliku sektori rahanduse eest üsna hästi. Kui maailmamajandus läks 2008. aastal langusesse, langes Eesti reaalmajandus 14 protsenti, tänavu see kasvab kuus protsenti. Soome majandus langes kuus protsenti, sel aastal kasvab kolm protsenti. Nii et me käime käsikäes. Kahjuks arvan, et ettenähtavas tulevikus kogeme aeglast kasvu ja see lööb meid üsna tugevalt.
Aeglast kasvu, aga siiski mitte majanduslangust?
Mitte seda. Kuid arvan, et lääs on majanduslikus languses arenevate turgude, nagu näiteks Hiina ja India suhtes. Arenevatel turgudel on võtnud 20 aastat aega, et tõusta samale tasemele, mille lääs saavutas 200 aastaga. Arvan, et kogu lääne süsteem – põhiliselt majanduslik, aga ka poliitiline – on seatud kahtluse alla.