Ligi: meelelahutusärimehed omandavad kultuuri sildi all sadu miljoneid

Kajar Kase
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jürgen Ligi.
Jürgen Ligi. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Vastuseks meelelahutusasutuste protestile jaanuarist piletitele kehtestuva 18-protsendise käibemaksu vastu leiab riigikogu eelarvekomisjoni esimees Jürgen Ligi, et tegemist on vahest kõige küünilisema maksusoodustusega.


«Kul­tuuri sildi all on mee­le­lahutusärimehed oman­da­nud selle kaudu sadu miljoneid kroone,» lausus Ligi Võrumaa Teatajale.

«Ma saaksin väga hästi aru näiteks piima- või lastekaupade tootjate sellesuunalisest lobist, aga etendusteteemaline debatt on peetud ja otsus langenud,» ütles Ligi.

Meelelahutusele kehtivast ühtlasest madalast käibemaksust võidavad tema hinnangul kõige rohkem kergema kaaluga ürituste korraldajad.

«Palagani piletikäive on olemuslikult suurem kui väärtkultuuril ja suurem on seega ka nende saadav kasu maksusoodustusest,» märkis Ligi.

«Keskfraktsioon on ammu enne selle pöördumise sündi korduvalt riigikogu saalis nõudnud [piletite] käibemaksu viie protsendi peale jätmist,» ütles riigikogu keskfraktsiooni liige Heimar Lenk.

«Kahjuks pole võimukoalitsioon meie ettepanekuid toetanud. Riigieelarve neil käriseb ja nüüd püütakse raha teenida piletite, puusärkide, koolilõunate, pensionide kojukande ja muu sellise kärpimise pealt,» lisas Lenk.

Eesti teatrite ja festivalide esindajad saatsid riigikogu liikmetele novembris avaliku pöördumise, milles palutakse mitte tõsta kultuuriürituste käibemaksu viielt protsendilt 18 protsendile.

Vastasel juhul peavad avalduse autorid võimalikuks, et kultuuriürituste arv väheneb ning seega jääb ka neilt laekuv käibemaks väiksemaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles