Eile teatasid veel kaks euroala juhtivat kreeditorriiki, et soovivad siduda edasiste Kreeka abilaenude toetuse konkreetsete tagatistega Ateenast, mis võib osutuda tõsiseks tõkkeks uue 109 miljardi eurose päästepaketi teel.
Kreekalt tahavad tagatist ka Austria, Holland ja teised
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
AAA reitingutega Austria ja Hollandi teade tuli pärast Soome (samuti AAA-maa) esialgset kokkulepet Kreeka valitsusega tagatise paigutamiseks Soome.
Soome oli tagatist taga ajanud juba mitu kuud. Kokku on euroalas kolmekordse A reitinguga riike kuus.
Kui Kreeka diil juulikuus valmis sepistati, jäeti sinna Soome valitsuse rahustamiseks selliste kahepoolsete kokkulepete võimalus sisse. Kõrged eurotsooni rahandusministeeriumite ametnikud kogunesid eile Brüsselisse kahepäevasele koosolekule, et kokkulepe üle vaadata.
Soomlastele vastu tulemine näib olevat avanud Pandora laeka: riike, mis koduste tagasilöökide vältimiseks Kreekalt tagatist tahaksid, on kokku juba viis.
Austria rahandusministeeriumi pressiesindaja Harald Waiglein ütles, et kuigi Viin ei nõua toetuse tingimusena ilmtingimata tagatist, hakkab ta seda otsekohe taotlema, kui Soome plaan heaks kiidetakse.
«Ei saa olla mudelit vaid ühe riigi jaoks,» ütles Waiglein.
Hollandi rahandusministeeriumi pressiesindaja ütles, et Haag nõuab sama, kui Soome oma tahtmise saab.
Ilmselt haaravad eeskujust kinni ka teised väiksemad maad. Euroopa diplomaatide sõnutsi andis ka Sloveenia tehniliste läbirääkimiste käigus mõista, et võib nõuda tagatist. Slovakkia rahandusminister, mis esimesest Kreeka-abist ära ütles, ütles eilsel pressikonverentsil, et kavatseb samuti kahepoolse leppe peale välja minna.
«Ma leian, et kui teised riigid saavad tagatise, siis on vastuvõetamatu, kui mõni seda ei saa,» ütles Slovakkia rahandusminister Ivan Milos.
Lisanõuete tulv võib tõmmata Ateenast ära hädavajaliku sularaha, mida oleks tarvis abiprogrammi karmide võla- ja puudujäägitingimuste täitmiseks. Lisaks sellele võivad edasised finantseerimisprobleemid mõjuda laastavalt käimasolevale «Kreeka protsessile», mis juba niigi on kujunenud ülimalt pingeliseks.
Euroopa ametnikud üritavad uut diili tagant tõugata, et saada sellega valmis enne, kui septembri lõpus jõuab kätte aeg Kreekale järgmised 8 miljardit eurot abiraha üle kanda.
See lootus on aga tempokalt loojumas, kuna kõrged Euroopa ametnikud ei tule hästi toime abimaksete struktureerimisega: nood muutuvad ülimalt keerukaks võlakirjade tagasiostmiste, vahetuste ja tähtaegade pikendamiste lisandumise tõttu, mis tulenevad erainvestorite kaasamisest uude paketti.
Euroopa Liidu majanduspealiku Olli Rehni pressiesindaja Amadeu Altafaj-Tardio ütles, et Rehn üritab rõhuda Kreeka abi «kiirele ja täielikule rakendamisele», lisades, et see on ülimalt oluline «Euroopa finantsstabiilsuse kindlustamiseks».
Copyright The Financial Times Limited 2011.