Logistikaklaster: kiivas konkurents tuleb turu väiksusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti logistikaklastri sõnutsi tuleneb Eesti ettevõtete suur konkurentsihimu väiksest turust, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Samas teevad klastri ettevõtted ühise eesmärgi nimel välisturgudel koostööd, kuna nii on tulemus parem.
«Vaadates logistikaklastri ettevõtete ühisturundustegevust, siis saan küll kindlalt väita, et Eesti ettevõtjad on ühise eesmärgi nimel valmis koostööd tegema ja ühised asju ette võtma,» tõdes klastri kommunikatsioonijuht Margit Ots.
Logistikaklaster on 2010. aasta suvel loodud logistikaettevõtete ning teadus- ja haridusasutuse koostöövõrgustik, mille eesmärk on kasvatada Eesti logistilise asukoha tuntust ning tõsta klastri ettevõtete teadmisi ärivõimalustest sihtturgudel.
«Klastri tegutsemisaja jooksu oleme jõudnud käia Hiinas, Valgevenes, Kasahstanis, Venemaal, Vietnamis, Koreas, Saksamaal, Austrias ja Hollandis,» nentis Ots.
«Arvestades klastrisse kuuluvate ettevõtete suurust ja klastriprogrammi eelarvet, võib vist öelda, et meie ettevõtmine on hetkel üks suuremaid ühisturundusprojekte Eesti tutvustamisel maailmas,» lisas ta.
Logistikasektori turundamist ei peaks tema sõnul kindlasti nägema kui vaid kaupmeestele vajaliku raudteevõrgu, sadamate ja ladude turundamist - logistika ja transport on koos IT- sektoriga majanduse vereringesüsteem.
Selleks, et midagi turundada sektorist või riigist väljapoole, on vaja kõigepealt saavutada sektorisisene kokkulepe.
Klastri eesmärkide turundamine ja kommunikatsioon on sarnane ettevõtte turundamise ja kommunikatsiooni korraldamisega. «Tegeleda tuli kõigepealt sellega, et klastri partnerite vahel saada info liikuma ja sõnumid, mida me levitada tahame, oleks ühiselt kokku lepitud ning omavahel kooskõlas.»
Kuna logistikaäri on juba oma olemuselt koostöövorm, siis oli paljudel klastri partneritel omavahelise koostöö kogemus enne olemas. Näiteks sadamate ja raudtee-ettevõtete koostöö, samuti erinevate terminalide ja agentide koostöö.
Ühisstend annab messikülastajatele kogu sektorist parema ülevaate ja jätab ka tulevastele äripartneritele professionaalse ja usaldusväärse mulje. Kui palju uutest kontaktidest reaalseteks lepinguteks saab, see sõltub paljuski ettevõtte enda edasisest tööst nende kontaktidega.
«Meil on näiteid mitme klastripartneri edukast koostööst ja ühistest pakkumistest, mis on teoks saanud – näiteks kasvõi hispaania kruiisituristide teenindamine sel suvel.»
Siiani pole ühisturundusprogrammis osalemine ettevõtete vahel konflikte tekitanud, kõigile on selge, et konkurents on olemas nii või naa ja tuleb lihtsalt leida endale sobiv partner.
«Kontaktide loomine ja esialgne tutvustamine on lihtsam koostööna teha, on riike, kuhu üksi jutule pääseda on sageli raskem kui koos esindusliku delegatsiooniga. Samuti on mõistlik teha koostööna eeltöid ja turundusmaterjale – meie puhul näiteks mahukad turu-uuringud, ühine kontaktide andmebaas ja klastri ettevõtete ühine tootakataloog.»