Puitehituse klaster: ühispakkumised on riskantsed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puitehituse klastri eesmärgiks on Eesti puitehitiste tutvustamine välismaal, samas otseselt ühist turundustööd ja ühiseid müügipakkumisi klastri liikmed ei tee, kuna väga suurte tellimuste puhul seob ettevõte ennast liialt ühe kliendiga.
Marketingi instituudi juhi Anu-Mall Naaritsa sõnutsi tuleks Eesti ettevõtetele kasuks, kui välismaiste hangete korral ettevõtted konkurentsi unustaksid ja ühiseid pakkumisi teeksid, kuna ainult nii on võimalik pakkuda suuri koguseid.
Paari aasta eest loodud puitehituse klastri projektijuhi Märt Riistopi sõnul on see aga riskantne. Väga suurte mahtude puhul satub ettevõte sõltuvusse ühest tellijast ja sellist riski ei taha tööstused endale võtta.
«Vaja on turgusid hajutada. Kriis ei taba kõiki üheaegselt, niisamuti ei lähe see kõigil ühel ajal mööda,» nentis ta.
Peale selle kuuluvad klastrisse väga erinevad ettevõtted arhitektuuribüroodest saeveskiteni ning sestap on raske ühiselt müügitööd teha.
«Meie partnerid on kõik ükshaaval leitavad ja ühisturundust me klassikalises mõttes ei tee,» kommenteeris Riistop.
Riistop ei ole aga nõus väitega, nagu ei suudaks Eesti ettevõtted koostööd teha. «Väljaspool Eestit tutvustame Eesti puitehitisi, kohapeal on töö suunatud sellele, et puitu ehituses rohkem kasutataks.»
Näiteks on tänu klastrile hakatud Eestis rohkem kasutama ristkihtpuitu. Materjal meenutab pisut vineeri, kuid spoonikihtide asemel kasutatakse spoonist märksa paksemaid lamelle. Ristkihtpuidu kandevõime on suur ja sellest saab ehitada ka väga kõrgeid hooneid.
Uued tooted arendatakse välja koduturul ja seejärel minnakse nendega kaugemale välismaale. Kuna klastrisse kuuluvad väga erinevad ettevõtted, on üksteise tegemistest lihtsam aru saada. «Ehitaja saab teada, millised võimalused on projekteerijal ja vastupidi.»