Kalev on eestlasele tuntud kommi ja šokolaadi järgi. Mida kujutab endast aga tegelikult ettevõte, kes on küll börsil, kuid kelle käekäiku investorid enam ei jälgi?
Kalev kasvas kommivabrikust suurimaks piimatööstuseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veel kümmekond aastat tagasi oli kõik lihtne ja selge – Kalev tootis komme ja magusat ning inimesed tundsid tema vastu piiritut kiindumust. Ka praegu on Kalevi kaubamärk Eesti üks enam hinnatud brände, kuid firma ise on põhjalikult muutunud.
Aasta eest tundus, et senisest Kalevist ei jää enam üldse midagi alles – omanikud eesotsas Oliver Kruudaga otsustasid kogu toidutootmise ning sealhulgas ka kommivabriku maha müüa. Toona aasta tehinguks nimetatud plaan aga ei teostunud ning edasi on Kalev oma haaret veelgi laiendanud.
Vähesed tehingud
Praeguseks on kontserni põhitegevuseks saanud hoopis piimandus. Juba varem kuulus firmale AS Kalev Paide Tootmine, suvel osteti ära Eesti suurim piimatööstus Tere.
Sügisel järgnes sellele peamiselt piimapulbri tootmisele ja ekspordile keskendunud Põlva Piim ning nüüdseks on Kalevist saanud Eesti suurim piimanduskontsern.
Kahe ettevõtte ostmiseks võttis Kalev oktoobris ligi 604 miljonit krooni laenu, kuid nende tegelik hind oli sadu miljoneid kroone suurem.
Juuni lõpus andis piimandus Kalevi õigusteenistuse juhi Allan Viirmaa sõnul firma käibest 21 protsenti, praegu on selle osakaal tänu Tere ja Põlva Piima omandamisele märksa suurem. Magusatööstuse osakaal oli juuni lõpus 39 protsenti, kinnisvaral 30, trükindusel 8 ja meedial 2 protsenti.
Praegu keskendubki Kalev eelkõige meediavaldkonna arendamisele. Stardipaik oleks justkui hea – firmale kuulub Eesti ainus telespordikanal, erinevaid ajakirju ja netiportaal. Majanduslikus mõttes on meedia aga seni vaid raha neelanud.
Suvel lõppenud majandusaastal oli Kalevi meediaäri kahjum üle 58 miljoni krooni ning valdkonna käive samal ajal vaid 17,7 miljonit krooni.
Olulist reklaamitulude kasvu – kuid just see on peamine teenimisvõimalus – ei ole ka ette näha, sest reklaami mahu vähenemine pitsitab kõiki meediafirmasid.
Mida kujutab endast aga Kalevi kinnisvaraäri, sellest ei ole avalikkusel selget aimu. Teada on vaid, et firma juhtkonna kinnitusel ei ole kinnisvaraäris suuri riske võetud ning seetõttu ei kanta praeguses madalseisus ka suuri kaotusi. Hiljuti müüs Kalev oma koolide remondiga tegeleva ettevõtte.
Kõige kõmulisem Kaleviga seotud kinnisvaraskandaal on Keila-Joa endiste valitsuse suvilate ostmise lugu. Enam kui 50 miljoni krooniga ostetud kompleksis müüdi valitud poliitikutele maju ja maid ülisoodsate hindadega. Teiste seas sai soodussuvila endale Keskerakonna liider Edgar Savisaar, kellega Kruudal on läbi aegade olnud soojad suhted.
Just selles segaduses ja läbipaistmatuses, mis Kalevi kinnisvaraäris eredalt silma torkab, peitub ka põhjus, miks firma juba 1995. aastast börsil kaubeldud aktsiad lõviosale investoritest ligitõmbavad pole.
Praegu ei jälgi Kalevi aktsia käekäiku enam ükski suurpank ega investeerimisfirma, kes inimestel väärtpaberitega kaubelda aitab ning ostu- või müügisoovitusi jagab.
Vähese huvi esimese põhjusena tuuakse välja Kalevi aktsiate vähene kauplemisaktiivsus – lihtsamalt öeldes ei vaheta need kuigi tihti omanikku. Parematel päevadel tehakse Kalevi väärtpaberiga neli-viis tehingut, sageli mitte ühtegi.
Investeerimispanga SEB Enskilda aktsiaturgude divisjoni direktori Sten Sumbergi sõnul suurendaks Kalevi atraktiivsust börsil vabalt kaubeldavate aktsiate hulk. Praegu kuulub firma tuumikomanikele ligi 93 protsenti aktsiatest, nemad neid aga ostma ja müüma ei tõtta.
LHV analüüsiosakonna juhi Erki Kerti sõnul peaks Kalev ka senisest täpsemalt paika panema oma tegevusalad. «Paraku on Kalevit pidevalt ümbritsevad sündmused ja muutused grupis viinud selleni, et ettevõtte põhitegevuse analüüsimine ei too juba mõnda aega erilist lisaväärtust,» rääkis ta. «Esiplaanil on pigem kõikvõimalikud uudislõigud.»
Võimalikud ostjad
Avalikkuses oodatakse siiani, et eelmisel aastal Alta Capitaliga alanud läbirääkimised toidutööstuste müügiks mingi tulemuseni jõuaksid. Iseasi, kas ostjaks saab Alta, kes praegu Kalevilt kohtu kaudu ligi sadat miljonit krooni nõuab. Vaidlusaluse raha andis Alta ettemaksuna, kuid et tehing teoks ei saanud, tahab seda nüüd tagasi.
Viirmaa ei soostunud eile Postimehele ütlema, kas toidutööstuste müüki kavandatakse. Samas tunneb tema kinnitusel Kalevi vabrikute vastu huvi mitu võimalikku ostjat.
Sellele tuginedes kerkisid lõppeval nädalal ka spekulatsioonid, et Alta üritab kohtunõude ja Kalevi varade arestimisega takistada tööstust teistele huvilistele müümast, sest sügaval südames himustatakse Kalevi vabrikuid ikkagi ise.
Kõige enam sõltub Kalevi ja tema firmade-tehaste saatus aga ikkagi Oliver Kruudast, kes on siiani firmat juhtinud oma kindla käe ja veendumustega. Rohkem kui tuhande väikeaktsionäri huvid teda seejuures eriti huvitanud ei ole.