Kõrgkool: turundustöö mõjutab koolivalikut vähe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor turundusjuhi Anu Kerdi sõnutsi kujundavad tulevased üliõpilased oma õppimiseelistused väga suures osas vastavalt pakutavatele erialadele ja sugulaste- tuttavate arvamustele. Turunduse eesmärk on eelkõige huvi äratamine ja teavitamine.
«Kõrgkooli turundamine ei ole klassikaline turundus, sest klienti ei saa otseselt mõjutada ning see ei peakski olema kõrghariduse turundamise puhul eesmärk omaette,» kommenteeris Kerdi.
Vaatamata sellele on kooli turunduskanaline valik olnud lai- televisioon, internet, printmeedia, raadio, outdoor. «Samuti käime rääkimas ka koolides ning oleme esindatud Teeviidal ja kohalikel haridusmessidel,» lisas ta.
Lühem taktikaline turundusplaan on koolil paika pandud aastaks ning pikem strateegiline plaan on 5-aastase vaatega. Mingil määral sõltub kõrgkooli turundustegevus ka konkurentidest. «Vastavalt üldistele, keskmisele turundusaktiivsusele kujuneb ka eelarve.»
Sarnaselt Saku Õlletehasele, kust kinnitati et õlle nime keelamine tuli ainut tuntusel kasuks, sõnas ka Kerdi, et suvine skandaale kampaania tõi koolile pigem positiivset tagasisidet. Nimelt tunnistati kooli reklaamikampaania, mis oli ehitud näiteks Richard Bransoni ja Coco Chaneli nägudega, seadusega vastuolus olevaks.
Noorte huvi kools õppida oli aga vaatamata sellele suur ning tasuta kohtadele oli konkurss koguni pea 20 inimest ühele kohale.
Samas lisas Kerdi, et konkursi numbrid on seepärast suured, et gümnaasiumi lõpetajad annavad avaldusi igale poole ning varasemast rohkem on ka neid, kes ei tule kõrgkooli otse keskkoolist.