Londonis, globaalse kullaturu keskuses, küsivad pangad kulla hoidmise eest järjest rohkem raha, kuna varakambrid on kitsaks jäänud – niivõrd suur on nõudlus väärismetallide järele.
Kullakeldrid pilgeni täis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates möödunud aasta märtsist on lõivusid kergitanud praktiliselt kõik kullakangidega tegelevad pangad. Mõnel juhul on kulla «valvamise» taksid enam kui kahekordistunud, räägivad kliendid ja olukorraga kursis olevad allikad.
Nimetatud areng on järjekordne märk sellest, kuidas nõudlus turvaliste varade järele finantssüsteemi pingestab. Bank of New York Mellon teatas möödunud nädalal, et hakkab suurte hoiuste eest tasu võtma – pärast seda, kui pank sularahaga üle ujutati.
Investorid – alates keerukatest riskifondidest kuni jõukate eraisikuteni – ostavad kulda, üritades kaitsta oma vara finantsturgudel vallandunud keeristormi eest.
Eile tõusis kulla hind rekordilise 1778,29 dollarini Troyes’ untsist, olles kerkinud viimase kümnendiga 550 protsenti.
«Inimesed on harjunud mõttega, et kulla hoidmine pole mingi küsimus,» ütles Barclays Capitali väärismetallide müügi juht Jonathan Spall. «Aga füüsilise kulla nõudluse tõttu on varakambrite pind nüüd kõrges hinnas.»
Suur osa kasvanud nõudlusest tuleb börsifondidest, mille investorid on ajanud tänaseks kokku ligikaudu 2300 tonni kulda – rohkem, kui leidub enamikes keskpankades.
«Londonis on meil nüüd see probleem, et üsna pea lõpeb ruum otsa,» tunnistas üks pankur.
Kulla hoidmise eest pankade varakambrites võetakse erinevat lõivu, suurkliendid nagu keskpangad ja riskifondid maksavad reeglina vähem kui jaeinvestorid.
Tavaliselt küsitakse 0,03-0,15 protsenti aastas hoiustatud kulla väärtusest. Viimasel ajal on mõned asutused hakanud võtma tasu lähtuvalt kulla kaalust.
Tulenevalt vajadusest kavandavad nii Barclays Capital kui Deutsche Bank Londonisse uusi varakambreid.
Copyright The Financial Times Limited 2011.