Maailma aktsiaturud äkklanguses

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Filipiinide börs.
Filipiinide börs. Foto: SCANPIX

Maailma aktsiaturud sooritasid eile äkklanguse – isegi Euroopa ja Jaapani keskpankade sekkumised ei suutnud rahustada majanduskasvu hääbumisest ja euroala kriisist heitunud investoreid.

Euroopa Keskpank asus esmakordselt alates märtsikuust taas riigivõlakirju ostma – vaid paar tundi pärast seda, kui Jaapani keskpank sekkus valuutaturgudesse peatamaks jeeni tõusu ning Türgi keskpank langetas intressid kõigi aegade rekordmadalusse.

Investorid ehmusid aga sellele vaatamata, nähes, kuidas kõik peamised aktsiaindeksid «korrektsiooni tsooni» sisenesid, olles juba niigi kukkunud tänavu üle 10 protsendi.

Itaalia aktsiad kukkusid 5 protsenti, Londoni FTSE ja Saksa Dax-30 mõlemad 3,4 protsenti, S&P 500 kaotas börsipäeva teises pooles 3,1 protsenti.

Sügava sukeldumisega said hakkama ka Euroopa pangaaktsiad: Lloyds TSB on all 10 protsenti, Barclays 8 protsenti ja Itaalia UniCredit 9 protsenti.

«Meie silme ees rullub lahti ulatuslik usalduskriis,» ütles endine USA Föderaalreservi töötaja, Yardeni Researchi asutaja Ed Yardeni.

Euroopa Keskpank piirdus Iiri ja Portugali riigivõlakirjade ostudega, valmistades sellega pettumuse poliitikutele nii Roomas kui Madridis, kes olid lootnud, et survet võetakse vähemaks nende riigivõlakirjade pealt.

Et asja veelgi hullemaks ajada, teatasid Saksa keskpanga esindaja ja teisedki Euroopa Keskpanga nõukogus, et nad on ostude vastu.

Nii Itaalia kui Hispaania laenamiskulud lendasid uudise peale millimeetrite kaugusele euroajastu kõrgusrekordist, USA ja Saksa omad lõid aga käesoleva aasta madalusrekordid vastavalt 2,5 ja 2,3 protsendiga.

«Nad hävitavad euroala võlakirjaturu, alles jääb vaid sakslaste Bund (Saksa riigivõlakiri),» kurtis üks Itaalia ametnik.

Euroopa Keskpank lubas tuleval nädalal võtta kasutusele kriisimeetmed, parandamaks finantssüsteemi likviidsust pakkudes pankadele piiramatult 6-kuiseid laene – olles täheldanud stressi märke rahastamisturgudel.

Euroopa esikeskpankur Jean-Claude Trichet ütles, et nimetatud sammud on «õiged ja kohased», kuid rõhutas, et euroala valitsused peavad võtma vastutuse bloki finantsstabiilsuse eest.

Veelgi suuremasse segadusse ajas Euroopa euroala päästefondi ümber lahvatanud vaidlus. Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso esines üleskutsega EFSF kiiremas korras üle vaadata, viidates vajadusele praegu 440 miljardi euro suurust fondi suurendada.

«Turud pole veel veendunud, et me kriisi lahendamiseks õigeid samme astume,» seisab Barroso kirjas ELi liidritele. «On ilmne, et meil ei ole enam tegemist vaid euroala perifeeriat puudutava kriisiga.»

Kuld püstitas järjekordse rekordi 1681,67 dollariga Troyes’ untist.

Copyright The Financial Times Limited 2011.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles