2008. aasta finantskriisile järgnenud majanduskriisist räägitakse seniajani kui suurest majanduslangusest, professor Kenneth Rogoffi sõnul on tegemist aga millegi muu, kui tavapärasest veidi sügavama majandussurutisega.
Suur maailma majanduse kokkutõmbumine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Termini «Suur Majanduslangus» (The Great Recession) laialdane kasutamine olukorras, kus tegelikult on maailma majanduses tegu «Suure Kokkutõmbumisega» (The Great Contraction), on Rogoffi sõnul eksitav ja viib valede poliitiliste abimeetmete kasutamiseni, vahendab finantsvaade.ee.
Globaalse majanduse suurim probleem on täna jätkuvalt liigne laenukoormus ja ilma rikkuse ülekandmiseta laenuandjatelt võlglastele sellest kiiret väljapääsu ei ole.
Viimane saab toimuda mitmel viisil – läbi maksejõuetuse väljakuulutamise ja võlakohustuste ümberkujundamise, finantsrepressioonide või tavapärasest kõrgema inflatsiooni ning negatiivsete reaalintressimäärade kaudu.
Rogoffi arvates on oluline mõista, et kui tavapärase majanduslanguse järgselt saavutab majanduskasv oma pikaajalise kasvumäära ligikaudu aastaga, siis majanduse kokkutõmbumise episoodide ilmnemisel läheb rohkem kui neli aastat ainuüksi selleks, et majandus jõuaks kriisieelsele majandusaktiivsuse tasemele.