Keskmise palga tõus aeglustub, pidurdumine võib toimuda just järgmise aasta alguses, palgakasvu aeglustumine on kooskõlas rahandusministeeriumi suveprognoosiga, kuid toimunud oodatust mõnevõrra tagasihoidlikumas tempos.
Rahandusministeerium: palkade kasv muutub veel aeglasemaks
/nginx/o/2016/02/05/5015135t1heefe.jpg)
25. november 2008, 15:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmandas kvartalis oli Eesti keskmine kuupalk statistikaameti andmetel 12 512 kroonini. Palgad kasvasid varasemast aeglasemalt. Brutopalk oli 14,8 protsenti suurem kui möödunud aastal samal ajal. Brutopalga reaalkasv ehk palgakasv, millest inflatsioon on maha arvatud, oli 3,5 protsenti, teatas rahandusministeerium.
Samas langes tööviljakus. Loodud lisandväärtus ühe töötaja kohta langes kolmandas kvartalis 3,1 protsenti. Selle põhjuseks on negatiivseks pöördunud majanduskasv ning hõive püsimine peaaegu samal tasemel võrreldes eelneva aasta sama perioodiga.
Tegevusaladest oli palgakasv kolmandas kvartalis kõrgeim kalapüügi (40,1 protsenti), elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse (25,4 protsenti), metsamajanduse (25,2 protsenti), avaliku halduse ja riigikaitse (20,7 protsenti), mäetööstuse (20,5 protsenti) ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (18,4 protsenti) tegevusalal.
Kalanduse tegevusalal võimaldavad spetsialistidele keskmisest kõrgemat palka maksta struktuurimuudatuste tulemusena vähenenud inimeste arv ja tööviljakuse kasv. Mõju avaldavad ka püsiv nõudlus ja jätkuvalt kõrge toorkala hind.
Ka elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse tegevusalal annab hõive langus võimaluse spetsialiste motiveerida läbi kõrgema palgakasvu. Metsamajanduse tugev palgakasv on seotud nõudluse püsimisega kohaliku tooraine järgi ja spetsialistide vähesusega.
Hariduse ja tervishoiu keskmisest kiirem palgakasv on seotud käesoleva aasta alguses aset leidnud administratiivsete palgatõusudega. Sellega kompenseeritakse eelnevate aastate keskmisest madalamat palgakasvu.
Keskmisest madalam palgakasv oli kolmandas kvartalis ehituse (8,6 protsenti), töötleva tööstuse (12 protsenti), hulgi-ja jaekaubanduse (12,3 protsenti), finantsvahenduse (12,5 protsenti), veonduse, laonduse ja side (12,6 protsenti) ning hotellide ja restoranide (13,1 protsenti) tegevusalal.
Ehituse tegevusalal aeglustus palgakasv seoses ehitusmahtude vähenemisega langenud nõudluse tõttu peamiselt elamuehituses.
Ka töötleva tööstuse palgakasvu aeglustumine on seotud vähenenud tootmismahtudega - seda peamiselt tööjõumahukates harudes, eelkõige ehitusmaterjalide tööstuses, ning siseturule suunatud ettevõtetes.