Pensionärid peavad langetama raske otsuse

Kaire Uusen
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
104-aastasele Karl Plutusele ei too uus aasta muutusi. Tema kasutab juba ammu pangateenuseid, võtab raha automaadist ning teeb seal ka üürimakseid. Ka talvise ilmaga – näiteks pühapäevase tormi ajal käis Plutus Tallinnas Hõbepeekris juubelil.
104-aastasele Karl Plutusele ei too uus aasta muutusi. Tema kasutab juba ammu pangateenuseid, võtab raha automaadist ning teeb seal ka üürimakseid. Ka talvise ilmaga – näiteks pühapäevase tormi ajal käis Plutus Tallinnas Hõbepeekris juubelil. Foto: Marina Puškar

Seni Eesti Posti vahendusel pensioni või toetust saanud inimesed peavad detsembri keskpaigaks otsustama, kuidas nad alates veebruarist oma raha kätte saada soovivad.


Võimalused on järgmised: kas ülekandega enda või usaldus­isiku pangaarvele või tasuline kojukanne.



«Jätku parem reklaamid toomata, postiljonid veavad neid, selg kõveras, aga keegi ei loe, kohe visatakse ära,» avaldasid eile Tallinna kesklinna sotsiaalkeskuses viibinud pensionärid nördimust, et Eesti Post enam pensione ja toetusi kätte ei toimeta.



Fakt on aga, et alates veebruarist saab selline muutus teoks. Kes raha kojukannet siiski tahab, peab omast taskust 60 krooni peale maksma. «Kui pension on väike, siis on see suur summa,» nentis pensionär Marta Paesalu.



Tema sõnul läheb elu kallinemise tõttu niigi üha suurem osa pensionist ravimite ja kütte peale ning iga kroon on arvel. «Nüüd siis teatatakse, et kui tahad pensioni koju saada, maksa 60 krooni. Võtku siis juba kogu pension endale!»



Ka võimalus hakata panga kliendiks teeb eakamad pensionärid tusaseks. Vaevaliselt liikuval vanainimesel on mõistlik ühe pangaskäiguga suurem summa korraga välja võtta, kuid selline inimene on pättidele hea saak.



Lisaks võivad seni pangaautomaate vältinud eakad nendega hätta jääda. «Hästi, nüüd lasen pensioni pangaarvele kanda, aga kas keegi õpetab, kuidas automaati kasutada?» küsis Voldemar Ojasuu.



Probleeme tekib pangaga veelgi: ühele päevakeskust külastanud pensionärile on Swedbankis mitu korda öeldud, et võtku ta pension välja mitmes osas, sest muidu tuleb maksta teenustasu. «Kui nüüd kõigilt pensionäridelt pangas teenustasu küsitakse, siis see on ju ebaõiglane,» loetlesid pensionärid uue korra puudusi. Samas ei eitanud keegi, et hullemini tabab muutus maainimesi.



Eile teatas sotsiaalkindlustusamet, et kõigile posti vahendusel pensioni või toetusi saanud inimestele ongi juba saadetud kirjad, kus tutvustatakse üksikasjalikult edaspidiseid raha kättesaamise võimalusi.



Kirjale on lisatud avalduse blankett valikutega ja ümbrik koos tagastusaadressiga. Täidetud avaldus tuleb saata postiga hiljemalt 15. detsembriks elukohajärgsele pensioniametile või viia klienditeenindusse.



Need pensionärid, kes on viimasel ajal käinud pankade teavitusüritustel ning seal juba avalduse täitnud, ei pea enam kellelegi aru andma.



Sotsiaalkindlustusameti avalike suhete juht Elve Tonts ütles, et siiski jääb ka võimalus taotleda tasuta kojukannet, kuid selleks peavad olema mõjuvad põhjused, näiteks sügav puue, elamine kaugel ääremaal, liikumistakistus jms.



«Avalduse blanketis tuleks kõik need põhjused kindlasti üles lugeda,» märkis Tonts. Kirjeldama peaks ka seda, kui kaugel on bussipeatus, pank, pangaautomaat jms.



Kui inimene ei esita avaldust pensioniametile 15. detsembriks, siis rahast ilma ta ei jää. Summad võib saada kätte tagantjärele, vastava avalduse ja isikut tõendava dokumendi esitamisel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles