Saksa valitsus kutsub kohalikke tööstureid üles asuma «investeerimisrünnakule» Kreekasse – abiväena Euroopa viimases päästeoperatsioonis.
Berliin palub firmadel Kreekasse investeerida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandusminister ja asekantsler Philipp Rösler õhutas eile enam kui 20 juhtivat Saksa äriühendust innustama oma liikmeid investeerima sellistesse Kreeka majanduse valdkondadesse nagu telekommunikatsioon, taastuvenergia ja transpordi infrastruktuur, edendamaks raskustes riigi konkurentsivõimet.
Ärijuhid aga hoiatasid, et Kreeka investeerimiskliima ei ole Saksa ettevõtete jaoks atraktiivne, rõhutades karjuvat vajadust vähendada bürokraatiat ja korruptsiooni ning juurutada õigusriiki ja lepingutest kinnipidamise kultuuri.
Äriinimeste skeptitsismi jagavad Saksa üldsus ja mitmed poliitikud, kes on kritiseerinud valitsust valmisoleku eest võlalõksus istuvatele kreeklastele appi tõtata.
«Et Kreekaga dialoogi pidada, selleks tuleb taastada usaldus,» ütles pärast kõnelusi Berliinis Saksamaa Tööstusföderatsiooni juhatuse liige Stefan Mair.
Saksa investorid muretsevad üle kõige Kreekas kohatud läbipaistmatuse ja vohava bürokraatia pärast, ütles Mair.
Ta lisas, et protseduurid on Kreekas niivõrd keerukad, et «hirmutavad investorid minema».
Kreeka-Saksa kaubandus- ja Tööstuskoja juht Ateenas Martin Knapp ütles Financial Timesile, et Kreekas tegutseb ligikaudu 150 Saksa ettevõtet, mis aga tegelevad peamiselt oma toodete müügiga.
«Sellist Saksa firmat, mis siin midagi toodaks, vist ei olegi.
Ja selles ongi probleem,» ütles ta.
Knapp ütles, et Kreeka jäi investeeringute areenil kaotajaks, kui ELiga liitusid Kesk- ja Ida-Euroopa endised sotsialismimaad.
«On ebarealistlik oodata, et Kreeka langetaks palgad Ida-Euroopa tasemele,» ütles ta. «Meil tuleb leida piirkondi, kus palgakulud ei takista firmasid investeerimast.»
Saksa valitsusel on raskusi äri- ja poliitringkondade motiveerimisel Kreeka päästmises kaasa lööma.
Rösler kinnitas eile, et tema plaanide elluviimiseks rohkem maksumaksjate raha ei kasutataks. (Sakslaste osa mistahes Euroopa päästepaketis on juba niigi 30 protsenti.)
Küll aga olevat Saksa riiklik arengupank KfW valmis investeerimisprojekte kaasfinantseerima – koostöös Euroopa institutsioonide, näiteks Euroopa Investeerimispangaga.
Copyright The Financial Times Limited 2011.