Eesti pangandusmaastikule on kerkimas uus rahvapank

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
22. november 2008 00:00
Andro Roos (vasakult), Erki Pisuke ja Märt Riiner loodavad õige pea püsti panna uue panga. | FOTO: Sille Annuk

Tartu Ülikooli rahanduse õppejõud ja Tartu hoiu-laenuühistu juhatuse liige Andro Roos kerkis sel nädalal avalikkuse huvivälja suurejoonelise plaaniga luua uus Eesti kapitalil põhinev pank.



Koos kaaslaste Erki Pisukese ja Märt Riineriga on Roosil plaanis hakata pakkuma ühistupanga teenust, mis mujal Euroopas ja teisel pool ookeani on end juba ammu tõestanud.

Kuidas tekkis teil üliõpilaspõlves huvi ühistutegevuse vastu?

Esimene kontakt ühistutegevusega tekkis ema kaudu, kes õppis maaülikoolis professor Jaan Leetsaare käe all. Ema soovitas mul lugeda oma konspekte, need nakatasidki huviga. Pärast seda liitusin Akadeemilise Ühistegevuse Seltsiga.

Kuidas toimib ühistupank ja mis eristab teda kommertspangast?

Klassikaline ühistupank on kaheastmeline. Esimene aste on see, kui mingi piirkonna elanikud ja ettevõtjad koonduvad hoiu-laenuühistutesse, mis pakuvad inimestele hoiu- ja laenuteenust.

Kui ühistu on piisavalt arenenud, siis võivad nad pakkuda ka arveldusi ja isegi kaardimakseid. Teisel astmel hoiu-laenuühistud koonduvad, see võimaldab tegutseda tänapäevase pangana.

Kui levinud hoiuühistud Eestis on?


Praegu on 15 hoiu-laenuühistut. Need on väikesed – bilansimaht on umbes 200 miljoni ringis, liikmeskond ligikaudu 3000 inimest. Seevastu 1940. aastal moodustas ühistupangandus 52 protsenti pangandusest tervikuna. Suures osas on ka tänapäevane kommertspangandus välja arenenud ühistutegevusest.

Kui laialt levinud on ühistupangad mujal maailmas?

Saksamaal on 80 protsenti maapiirkondade pangandusest ühistuline. Ainuke riik Euroopas, kus ühistupangandust sama hästi kui pole, on Eesti.

Jääb mulje, et ühistupangad on suunatud pigem maainimestele.

Jah, ajalooliselt on see nii välja kujunenud. Hoiu-laenuühistud tekkisid ju tsaariajal, mil see oli maainimesele ainus võimalus laenu saada. Kuid infoühiskonnas peaks pank jõudma kõikjale ja asukoht pole enam nii määrav. Teise astme ühistupanga tekkides on meie eesmärgiks viia nüüdisaegsed kontorid ka suurematesse linnadesse.

Ühistute puhul tuleb rõhutada, et tegu ei ole kollektiivse omandiga, vaid inimeste huvide ühisrakendamisega. Nendes riikides, kus ühistupangandus on laialt levinud, on inflatsioonimäär enamasti palju madalam. Ühistupangad mõjutavad oma liikmete kaudu kaupade hindu.

Kust leidsite julguse alustada sellise ettevõtmisega, arvestades praegust maailmamajanduse olukorda?

Ideega on mängitud juba 15 aastat. Aga just nüüd on tekkinud soodsam pinnas, sest teatavasti areneb ühistegevus kõige paremini rasketes majandusoludes.

Kuidas leidsite oma ideele toetajaid?

Eestis on küllaldaselt ettevõtteid, kes ei ole rahul kommertspankade krediidisüsteemiga ning on seetõttu huvitatud ühistu tekkest. Toetajateks on ka teiste riikide mõjuvõimsamad ühistupangad.

Kuidas kavatsete jõuda tavainimeseni, leida kundesid? Arvestama peab ka sellega, et finantskriis on muutnud inimesed pankade suhtes ettevaatlikuks.

Soovime täita niši, mis veel täitmata. Kindlasti hakkame võlga andma tehnoloogiaettevõtetele ja põllumeestele. Me ei hakka võistlema kommertspankadega. Võimalik on ju jagada munad eri korvidesse – alguses inimene proovib ja vaatab, kuidas meeldib.

Milline võiks olla loodava panga imago tavainimesele?

Kindlasti saab tegu olema rahvapangaga. Eesmärk number üks on kliendikesksus. Ühistupank on pank, mida hoiustajad saavad ise juhtida. Hoiustajatel on õigus valida juhatus, kes tegeleb panga juhtimisega iga päev.

Kui palju hoiu-laenuühistuid võiks Eestis tulevikus olla?

Leedus on praegu umbes 70 hoiu-laenuühistut. Tulevikus võiks ühistupanganduse võrk olla tihedam kui kommertspanganduse oma. Turuosa suurus sõltub muidugi majanduse käekäigust, kuid viie aasta jooksul võiks loota selle kasvamist viie kuni kümne protsendini.

Panga loomine

• Pangal peab olema piisavalt võimalusi osutamaks finantsteenuseid


• Panga sissemakstud aktsiakapital peab olema viis miljonit eurot


• Aktsiakapitalina võib näidata vaid reaalselt sissemakstud summasid


• Panka ei tohi asutada aktsiate avaliku noteerimise toel


• Olema peab raamatupidamise sise-eeskiri või selle projekt ja siseauditi üksuse põhimäärus või selle projekt


Allikas: finantsinspektsioon
SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL