Eurotsooni kriisi süvenemine kujutaks endast «tõsist riski» Ida-Euroopa taastumisele ja võiks tõugata osa piirkonnast uuesti majanduslangusse, hoiatab Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD).
EBRD hoiatab majanduslanguse eest Ida-Euroopas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hoiatus sisaldub reedel avaldatud kasvuprognoosis, mis koostati enne uue Kreeka-abi kokkuleppimist euroala tippkohtumisel.
EBRD lähtub stsenaariumist, et Kreeka võlakriis leiab «korrakohase» lahenduse, pakub tänavuseks piirkondlikuks majanduskasvuks 4,8 protsenti ja näeb 2012. aastaks ette kasvu kerget langust 4,4 protsendi tasemele.
Kuna turgudel kaheldakse, kas viimasest abipaketist piisab kriisi leviku tõkestamiseks, on aga panga keelekasutus võrreldes eelmiste prognoosidega tunduvalt karmim.
«Tärkav» Euroopa kannatas 2008-2009 aastate globaalses finantskriisis kõige enam, kuna kriisieelne odava krediidi pidu päädis mitmes riigis suurte jooksevkonto puudujääkidega. Kuid pärast seda, kui priiskajad rahvusvahelist finantsabi said ja rahanduse tasakaalu taastama asusid, on regioon eurotsooni kriisist praktiliselt puutumata jäänud.
EBRD peaanalüütik Erik Berglöf ütles, et euroala probleemide süvenemine võib anda eriti ränga hoobi Kagu-Euroopale ja Euroopa Liidu uusliikmetele Kesk- ja Ida-Euroopas.
«Kui me räägime erinevatest mõjudest, siis on Kreeka panganduskriis tõenäolisem kui süsteemne kriis Euroopa tasandil, pankades. Aga mõlemal variandil oleks arvestatav mõju meie regioonile,» ütles Berglöf Financial Timesile.
Kagu-Euroopa on riskitsoonis seetõttu, et sealsete majanduste taastumine on veel nõrk ning oluline osa pangandussüsteemist kuulub Kreeka pankadele, lisas ta.
Nii Bulgaarias, Rumeenias, Serbias, Makedoonias kui Albaanis on «süsteemsed» Kreeka pankade tütarfirmad.
«Juba nüüd on Kagu-Euroopa taastumine suhteliselt loid. Ja Horvaatias taastumist põhimõtteliselt polegi. Nii et see osa meie regioonist on eriti habras,» ütles Berglöf.
EBRD on üritanud koostöös Rahvusvahelise Valuutafondi ja kohalike võimudega ehitada «tulemüüri» nimetatud maade ja Kreeka pankade probleemide vahele.
Veelgi rängem oleks analüütiku sõnutsi «hoop eurotsooni südamesse», mis mõjutaks euroala majanduskasvu ja Lääne-Euroopa panku, mis domineerivad suurt osa Kesk- ja Ida-Euroopat. Samas olevat sellise stsenaariumi risk väiksem.
«Juba nüüd on Kesk- ja Ida-Euroopas krediidiga raskusi.
Välismaised pangad on tõrksamad laenu andma ja on nendes piirkondades kehtestanud suuremad krediidipiirangud kui koduturgudel,» lisas ta.
Endised Nõukogude vabariigid on EBRD hinnangul eurotsooni võlaturu kõikumiste eest paremini kaitstud.
Samas süvenesid möödunud nädalal Valgevene majandushädad (mille rubla on kaotanud oma väärtusest 36 protsenti), kui Moody's kukutas sealse reitingu B2 juurest B3 peale.
Ühtlasi pani agentuur Valgevene reitingu ka edasise vaatluse alla, andes mõista, et langetusi võib tulla veelgi.
Copyright The Financial Times Limited 2011.