Ukraina leidis oma Hodorkovski

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viktor Janukovitš.
Viktor Janukovitš. Foto: SCANPIX

Ukraina presidenti Viktor Janukovitšit süüdistatakse õigusega omaenda «putinluse» kehtestamises. 18 kuuga on võim tema kätte koondatud ja meedial suukorv peas. Analoogia jätkuks tekitab ta ka isiklikku Jukost.

Kiievi patuoinas pole aga Mihhail Hodorkovski stiilis miljardärist oligarh, vaid endine peaminister ja Oranži revolutsiooni kaasjuht Julia Tõmošenko.

Nagu ka Venemaal, on vähesed Ukraina äritegelased ja poliitikud valgemast valged. Rikkalikult esineb erinevat tooni halli.

Seetõttu näeb Tõmošenko vastu algatatud juriidiline rünnak välja selektiivne ja poliitiliselt motiveeritud – just nagu Hodorkovski puhul – ja on ilmselt mõeldud oponendi neutraliseerimiseks.

Janukovitši leer kinnitab, et tegemist on laiema korruptsioonivastase kampaaniaga. Uurimise all olevat 400 senini nimetamata ametnikku. Samas on praktiliselt kõik tänaseks süüdistuse saanud kõrge profiiliga tegelased Tõmošenko liitlased.

Veelgi enam: kuigi uurimisi on Tõmošenko vastu algatatud lausa lainetena, on ta uurimise all – ja silmitsi 10-aastase vabadusekaotusega – ülimalt küsitava «süüteo» pärast. Nimelt seisneb väidetav pahategu selles, et ta astus üle oma võimupiiridest ning sõlmis 2009. aastal Vladimir Putiniga gaasileppe liiga kõrgete hindadega.

Siit tuleneb küsimus, kas poliitilised otsused, mis pealegi tehti kriisiolukorras, on ikka kriminaalsüüdistuse väärilised?

Euroopa Liit oli kõnealuse tehingu üle väga õnnelik, kuna pärast katkestusi said taastatud Vene gaasi tarned Ukrainasse ja kaugemalegi Läände. Pealegi kadus Vene-Ukraina gaasikaubandusest üks läbipaistmatu vahendaja.

Seistes silmitsi Lääne kriitikaga pidavat Janukovitši ringkond otsima viisi olukorrast puhtalt välja tulla. Näiteks oleks tore lahendus ka see, kui mõista Tõmošenko vangi tingimisi, sest siis oleks ta järgmiste valimiste ajaks ikkagi «rivist väljas».

Rahvusvaheline kogukond peaks sellise küünilise manöövri hukka mõistma.

Eriti Euroopa Liidul on Ukraina suhtes suurem mõjuvõim kui Venemaaga. On neil ju käimas vabakaubandus- ja assotsiatsioonikõnelused Kiieviga. ELi ametnikele näib olevat vastumeelt siduda kõnelusi Janukovitši demokraatia-taustaga, kartes tõugata Kiievit tagasi Venemaa embusse.

Venemaa käed igatahes lausa kibelevad selle embuse järele.

Samas on Kiiev selgesõnaliselt öelnud, et tahab ja vajab lepet ELiga, nimetades tihedamat integreerumist Euroopaga Ukraina «strateegiliseks valikuks».

See aga annab Brüsselile mõjujõu, mida tuleks kasutada – peatada läbirääkimised, kuni rünnak Tõmošenko vastu kestab.

Kaubandusprivileegid peaksid olema seotud väärtustega. Ja need väärtused, mis Ukrainast praegu paistavad, jäävad eurostandarditele kõvasti alla.

Copyright The Financial Times Limited 2011.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles