Põllumeeste toetuste ühispotti raha juurde ei tule

Tallinna linnaeelarvest on üle poole koos. Foto: SCANPIX

Euroopa Komisjoni eelarvekava kuulutab kurja ideele võrdsustada Euroopa Liidus põllumeestele makstavad toetused, sest raha selleks lihtsalt ei anta.

Mõni nädal tagasi avalikustatud ettepaneku järgi ei tule pärast 2013. aastat eelarvesse toetuste maksmiseks raha juurde, vaid summad hoopis vähenevad. Otsetoetuste maksmiseks kasutatavas esimeses sambas on aastateks 2014–2020 ette nähtud 281,8 miljardit eurot. 2014. aastal on selleks 42,2 miljardit ja perioodi viimasel aastal 38,1 miljardit eurot.

Nii tuleb põllumajanduspoliitika reformi aruteludes üheks peateemaks kujunenud võrdsustamise jaoks hakata raha ümber jaotama. Summade ühest taskust teise liigutamisele tundub Euroopa Komisjon lähenevat aga üsna ettevaatlikult.

Ette on näha hoopis uut üleminekuaega – eelarveperioodi lõpuks plaanitakse vähem toetusi saavaid riike ELi keskmisele näitajale lähendada kolmandiku võrra. Nii pole välistatud, et senistes poliitilistes loosungites kasutatud sõnad «võrdsem» ja «õiglasem» tähendavad meie põllumeestele vaid mõnda lisaeurot hektari kohta aastas.
Eestis on toetuste keskmine määr hektari kohta 90 eurot aastas. Näiteks Soomes on see summa kaks korda suurem, Saksamaal, Itaalias pea kolm korda ja Kreekas enamgi (ligi 500 eurot hektari kohta aastas).

Rahulolematust eelarvekavasse kirjutatud nappide vahendite pärast on avaldanud ka meie riigikoguliikmed. Riigikogu nimel eelmisel nädalal europarlamendis sõna võtnud Ester Tuiksoo märkis, et uudised Euroopa Liidu eelarvest teevad Eestit murelikuks. Samuti pole Eestile soodne plaan kehtestada võrdsustamiseks üleminekuperiood.
«Järjekordne toetustasemete ühtlustamise periood teeb meie põllumeeste olukorra ebavõrdseks,» ütles Tuiksoo oma kaheminutilises sõnavõtus.

Eelarvekavasse kirjutatud visiooni võrdsustamisest laitsid maha ka Läti ja Leedu esindajad. Europarlamendi saadik Lätist Alfreds Rubiks tõi välja, et nende põllumehed saavad ELi keskmisest toetussummast vaid kolmandiku ja aastaks 2020 tõuseks see 52 protsendini. «Kui õiglane see siis on?» küsis ta.

Toetuste osas kehvemas seisus liikmesriikide sõnum oli selge – võrdsustamine peaks olema julgem ja kiirem. Rumeenia esindaja sõnul jätkub selle kava järgi olukord, kus «ühed istuvad äriklassis šampanjat limpsates», teised aga turistiklassis.

Mis on ÜPP?

•    Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika ehk ÜPP on üks vähestest liiduülestest poliitikatest ja asendab nii erinevate riikide põllumajanduspoliitikaid ja -kulutusi.
•    Põllumajanduse toetamiseks on praeguseks sisse seatud kahesambaline süsteem: esimesest sambast rahastatakse otsetoetusi põllumeestele ja teise samba eesmärk on toetada maaelu arendamist.
•    ÜPP kulud moodustavad Euroopa Liidu eelarvest ligikaudu 40 protsenti ja ligi 0,5 protsenti SKTst.
•    Keskmiselt annab iga Euroopa kodanik ÜPP elluviimiseks kaks eurot nädalas.