Saksamaa ja Venemaa tugevdavad tuleval nädalal veelgi oma süvenevaid majandus- ja kaubandussuhteid. Angela Merkel võõrustab Hannoveris kaks päeva muljetavaldavat Vene tippdelegatsiooni.
Saksamaa ja Venemaa vennastumas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samal ajal kummutab kantsleri leer kahtlusi, nagu peaks Merkel suhteid Venemaaga tähtsamaks kui eurotsooni kriisi.
Esmaspäeval seisab ees Merkeli kohtumine Vene presidendi Dmitri Medvedeviga, millele järgneb ridamisi arupidamisi mõlema poole ministrite vahel.
Eelmaitse toimuvast andis neljapäevane teade strateegiliset partnerlusest venelaste Gazpromi ja sakslaste RWE vahel. Viimane on juhtivaid Saksa energiafirmasid.
Palju poleemikat on põhjustanud ka maineka Saksa poliitikapreemia omistamine Vene peaministrile Vladimir Putinile. Nimetatud preemia on mõeldud austamaks «inimesi, kelle vaprus kisub maha müüre ja kelle pühendumus ehitab sildu».
Kõrge valitsusametniku sõnutsi lahatakse kahepäevasel kohtumisel tähtsaid välispoliitilisi ja julgeolekuküsimusi, aga ka maailmamajanduse saatust – sealhulgas valuutapingeid ja eurotsooni hädasid.
Küll aga tembeldas Merkeli pressiesindaja eile «naeruväärseks» viited sellele, nagu peaks Saksamaa suhteid Venemaaga prioriteetsemaks kui sidemeid ELiga.
Neljapäeval kogutakse euroala liidrid Brüsselisse erakorralisele tippkohtumisele euroala finantsstabiilsust arutama.
Steffen Seibert ütles, et esmaspäeval ja teisipäeval toimuvad kõnelused, millest võtavad lisaks kantslerile osa üheksa valitsusministrit, kujutavad endast «tähtsat kohtumist tähtsa partneriga», mida on plaanitud juba mitu kuud.
Pressiesindaja kinnitas, et Saksa-Vene läbirääkimised «ei ole vastuolus» Saksa kantsleri jaoks olulisima küsimuse, eurokriisile lahenduse leidmisega.
Tõsi – eile võis täheldada märke, et läbirääkimised võivad osutuda keerukaks mitmes majandussuhete võtmevaldkonnas, sealhulgas viisapiirangute ja investeerimisreeglite osas.
Venemaal tegutsevate Saksa äriringkondade lobigrupp Ostausschuss lubab tõstatada investorite probleemid, nagu näiteks Vene poole nõude, et autode ja mootorite meisterdajad peavad panema oma toodetesse teatud kindla protsendi kohalikke juppe – või arvestama kõrgete imporditariifidega.
Ostausschussi juht Eckard Cordes ütles, et Vene nõudmised valmistavad investoritele «tohutult» peavalu.
Putin ütles aga eile, et Venemaa neid reegleid kaotada ei kavatse – vaatamata Euroopa ja USA ähvardustele, et nimetatud probleem võib sulgeda Venemaa ees WTO ukse.
«Me jätkame oma keerukaid läbirääkimisi Euroopa Komisjoni ja USAga WTOsse astumise asjus,» kinnitas Putin Magnitogorski terasetööliste ees esinedes. «Aga sellest punasest joonest me üle astuda ei saa.»
Putin, kelle isiklikud suhted Merkeliga on juba pikemat aega pingelisemad kui Medvedevil, ise Hannoveri ei lähe.
Quadriga auhinna fondi otsus omistada Putinile preemia, mille on varasemalt pälvinud näiteks Mihhail Gorbatšov ja kunagine Tšehhi president Vaclav Havel, on põhjustanud Berliinis poliitilise tormi. Pahased ollakse ka Merkeli partei ridades.
Vaatamata aeg-ajalt esinevatele hõõrumistele Vene-Saksa suhetes on kaubanduskontaktid poolte vahel aga stabiilselt tõusuteel.
Cordese sõnutsi tegutseb Venemaal nüüdseks 6000 Saksa ettevõtet. Käesoleva aasta esimese nelja kuuga on otseinvesteeringuid tehtud 1,2 miljardi euro väärtuses.
Gazprom teatas neljapäeval, et kavatseb pidada kolm kuud RWEga eksklusiivseid läbirääkimisi oma Euroopa-suunaliste energeetikaprojektide osas.
Kahe ettevõtte poolt allkirjastatud memorandumis nähakse ette ühisfirma loomist, kuhu ühendatakse osapoolte kontrollitavad maagaasil ja kivisöel töötavad elektrijaamad Saksamaal, Suurbritannias ja Beneluxi-maades.
Juba praegu sõltub Saksamaa Venemaast 40 protsendi ulatuses oma gaasivajadustest.