Mustemate päevadega võrreldes on Eesti eksport kosunud kaks ja pool korda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle aasta märtsis esmakordselt ühe miljardi euroni küündinud Eesti eksport on ka viimasel kahel kuul jõudsalt kasvanud. Võrreldes tagasilöögi kõige süngema kuuga 2009. aasta jaanuaris on aga Eesti eksport kasvanud pea kaks ja pool korda.
Kuine eksport ulatus mais juba üle 1,1 miljardi euro, mis on ligi 40 protsenti kõrgem kui kriisieelne, 2008. oktoobris saavutatud 850 miljonit eurot.
«Me oleme juba alates eelmise aasta lõpust prognoosinud väljaveo kasvutempo kiiret alanemist; varakevadine ekspordipuhang tõstis märtsis aga aastase kasvumäära koguni hoopis 73 protsendini,» nentis SEB ökonomist Hardo Pajula.
Sealt alates on see näitaja küll tasapisi allapoole tulnud, ent ka mais kirja pandud 53 protsenti ei viita veel kuidagi ekspordibuumi raugemisele.
«Kütuste transiidi segavast mürast puhastatud ekspordi kasvutempo on, tõsi küll, langenud juba kauem, kuid ka seal ei anna mai 43 protsendiline juurdekasv veel põhjust muretsemiseks,» lisas Pajula.
Et siinne eksport seisneb suures osas allhankel, siis on Pajula sõnul edasise etteaimamise osas oluline tähendus tähtsamate kaubanduspartnerite eksporditellimustel.
Kui selle aasta alguseni kasvasid eksporditellimused nii Rootsis kui Soomes enam-vähem ühes tempos, siis kevadest alates on need Soomes võrdlemisi äkiliselt kukkunud, Rootsis aga umbes sama hüppeliselt kasvanud.
Eesti eksporditellimusi kujutav aegrida on aga õnneks vähemasti esialgu Rootsi omaga tunduvalt tugevamas korrelatsioonis.
Ka kolme tähtsama eksportturu sisseveo kasvutempod on viimastel kuudel enam-vähem järjekindlalt 20 protsendist kõrgemal püsinud, nii et vähemasti graafikutel ei ole veel mingeid välisnõudluse ärakukkumisele viitavaid märke.