Uuring: paljud Eesti koduomanikud ei pea kodukindlustust vajalikuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
RSA Kindlustusetellitud uuring näitab, et pea pooled koduomanikud ei ole oma vara kindlustanud, sest peavad seda ebavajalikuks ja kalliks, kirjutab RSA Kindlustuse kindlustusdirektor Arvi Luhakooder.
Kodukindlustuse nõudlus on viimaste aastate jooksul Eestis küll kasvanud, kuid seda pigem kodulaenuga kaasnevast kohustusest kui tarbijateadlikkuse muutusest. RSA Kindlustuse poolt tellitud uuringu järgi pole pea pooled koduomanikud oma vara kindlustanud. Peamisteks põhjusteks tuuakse kindlustuse ebavajalikkust ning kõrget hinda.
Miks kodu kindlustada ja palju see tegelikult maksab?
Mujal Euroopa riikides peetakse oma kodu ja vara kindlustamist elementaarseks . On mõeldamatu, et elu jooksul soetatud kodu ja vara ei kindlustata, kuna see võib ühel hetkel näiteks tulekahju tagajärjel täielikult hävida.
Eesti pole küll looduskatastroofide arvu poolest maailmas esireas, kuid keerulistest ilmaoludest tingitud varakahjud on ka meil üsna sagedased ning kahjusummad märkimisväärsed. Meenutame kasvõi viimaste aastate üha lumerohkemaid talvi, mis on suurendanud kevadisest sulaveest tingitud kahjusid tuhandetel majapidamistel üle Eesti. Lisaks suvised äikesetormid, mis tekitavad kahju kodutehnikale ja elektroonilistele seadmetele.
Viimastel aastatel pakuvad kindlustusseltsid üha laiema kaitsega tooteid. Nii ei pea kindlustatu enam muretsema isegi uue teleri purunemise, lukustatud autost varastatud arvuti või reisil purunenud fotokaamera pärast. Ning hind on tegelikult soodsam, kui võib arvata. Kodulaenuta inimesed arvavad sageli, et kindlustus on käega katsumatu lisakulu ning jätavad selle säästmise eesmärgil soetamata. Kui aga arvestada, et ühe tulekahjuga võib hävineda terve kodu, mille maksumuseks näiteks 48 000 eurot, siis selle juures ei tundu kodukindlustuse aastamakse 40 eurot (mis teeb kuus 3,41 eurot), enam sugugi priiskamisena.
Kahjude hüvitamine
Kodukindlustuse kahjunõuete osakaal kasvab keskmiselt 10-20 protsenti kevadistel sulavee ja suvistel äikesetormi aegadel. Oma kodu või muu vara kindlustamise üle otsustamisel on paljude jaoks saanud määravaks küsimus, kas ja kui kindel on see, et hiljem kindlustusfirma ka kahjud hüvitab.
Segadust on tekitanud peamiselt asjaolu, et kindlustustoodete tingimused on erinevatel seltsidel erinevad ja nendega peaks iga kindlustusvõtja hilisema pettumuse vältimiseks hoolikalt tutvuma. Kodu- või eluasemekindlustust pakuvad kõik suuremad Eesti kindlustusseltsid, kuid toodete kaitseulatused ja tingimused varieeruvad oluliselt.
Kui olete koos kindlustusnõustajaga leidnud enda kodule ja varale parima kaitseulatusega kindlustuse, võite rahuliku südamega elada ning olla kindlad, et õnnetuse korral saab kõik taastatud.