Rootsi majandusele ennustatakse järjest süngemat homset

Foto: Caro / Scanpix

Langus maailma majanduses on tinginud selle, et Eesti jaoks oluline eksporditurg Rootsi on oma majanduskasvu prognoosid järjest süngemaks kärpinud.

Viimati sel nädalal, mil rahandusminister Anders Borg teatas, et halvimal juhul võib Rootsi majandust tuleval aastal oodata 1,2-protsendiline sisemajanduse kogutoodangu langus ning tööpuuduse kasv 9,2 protsenti, kirjutas

aripaev.ee

.

Parima ennustuse järgi majanduskasv stagneerub ning Rootsi parempoolne valitsus läheb 2010. aastal valimistele vastu 7,8-protsendilise tööpuudusnäitajaga.

Nõrgim koht on ekspordisektor, mis muudab Rootsi rahvusvahelistele kriisidele eriti tundlikuks. Suurimate ekspordifirmade ümber, mille nimekiri on püsinud muutumatuna aastakümneid, on kasvanud tihe allhankijate võrk, kes kõik kannatavad, kui Volvo sõiduautode või Scania veokite müük maailmas järsult väheneb.

Lisaks ekspordile on Rootsi esirinnas kõrge maksukoormuse ja suure avaliku sektoriga, mis on samuti muret tekitav kombinatsioon ajal, mil nõudlus välisturgudel väheneb. Suurte koondamistega -  oktoobris said 8000 inimest koondamisteate - vähenevad maksutulud, aga riigi kulutused suurenevad. Borgi sõnul pole nii suuri koondamisi olnud üheksakümenendate aastate alguse kriisist saadik.

Rootsi valitsus on tuleva aasta eelarves juba plaaninud maksukärpeid ja avaliku sektori kulutuste kasvu, samas defitsiiti Borg eelarvet lasta ei taha.

Terava kriitika pälvisid rahandusministrilt taas kord Rootsi pangad, mis pole ilmutanud «ühiskondlikku vastutustunnet» ning «kägistavad» majandust kõrgete intressidega. Vaid Swedbank on liitunud valitsuse abipaketiga, mis peaks aitama laenuraha hinda langetada nii pankadele kui nende klientidele. Kui pangad vabatahtlikult ei liitu, kasutab valitsus «karmimaid abinõusid», ähvardas Borg.