Eesti suurettevõtjatel pole Vene suunal erihuvisid, kommenteeris NG Investeeringute juht Jüri Käo eilse suurettevõtjate assotsiatsiooni (ESEA) aastakonverentsi peateemat Eesti-Vene suhteid.
Käo: suurettevõtjail pole erihuvisid
/nginx/o/2016/02/05/5015135t1heefe.jpg)
18. november 2008, 08:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eestis on kujunenud olukord, kus Eesti-Vene suhetest avalikult rääkimist peetakse kahtlaseks - sul peavad olema mingid erihuvid mängus. Ei ole meil mingeid erihuvisid,» vahendas
Jüri Käo sõnu.
Tema kinnitusel pole kiireid lahendusi. «Suhted on inimeste ja ettevõtjate vahel, kuid riiklik suhtlemine on ikkagi väga madal. Ürituse ainus eesmärk on avalikult sellest teemast rääkida,» ütles ta.
Käo sõnul tuleks paremad suhted, kui Eesti kirjutaks avalduse astuda Venemaa koosseisu. Mina olen Eesti-Vene suhete osas pessimist, ütles NG Investeeringute juht.
ESEA aastakonverentsil esinenud president Toomas Hendrik Ilves ütles, et valitsuse süüdistamisele ebakompetentsuses tuleb paratamatult vastulause, et mingid ärimehed on suurema kasumi nimel valmis Eesti maha müüma.
«Etteheitele, justkui oleksid Eesti-Vene suhted Eesti rumala käitumiseta palju paremad, võib vastuseks viidata Venemaa kõrge ametiisiku hiljutisele ütlusele, et kodakondsuse nullvariandita ei tule mingit olulist suhete paranemist,» sõnas president. «Ja lisaks ka küsida, et kas näiteks nullvarianti rakendanud Leedu, Gruusia või Ukraina suhted Venemaaga on paremad,» ütles ta.
Ilvese sõnul saavad kahepoolsed majandussuhted areneda kahe eelduse täitumisel. Esiteks ei tohi pooled seada üksteisele eeltingimusi sisepoliitika muutmiseks, teiseks ei pea suhete arendamise eelduseks ühes valdkonnas olema nõudmised hoopis teises valdkonn
Samas nimetas assotsiatsiooni president Tiit Vähi end optimistiks, avaldades lootust, et viie aasta pärast on suhted paremad. «Võiksime teha kaks peamist lepingut, mitte kõiki korraga. Need on piirilepe ilma preambulata ja sõjahaudade kaitse kokkulepe,» sõnas Vähi. Tema kinnitusel pole Eestil Venemaast ohtu karta, sest oleme ELi liige ja NATO liige.