Rahapuudus pärsib sadama laiendamist

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muuga sadamas käivad praegu laiendustööd, kuid kõiki plaane ei saa ellu viia – pangad ei anna selleks laenu.
Muuga sadamas käivad praegu laiendustööd, kuid kõiki plaane ei saa ellu viia – pangad ei anna selleks laenu. Foto: Peeter Langovits

Tallinna sadama järjekordne laiendus lükkub rahapuudusel tulevikku – niikaua kuni sadam pole käed löönud tulevase kindla koostööpartneriga, pole pangad nõus ka pikaajalist laenu andma.


Muuga sadamas käivad praegu konteinerterminali laiendustööd 27-hektarilisel maa-alal. Samas oli sadamal plaanis suurendada terminali veel 17 hektari võrra ning välja oli kuulutatud ka ehitushange. See peatati rahapuudusel.



Sadama pressiesindaja Sven Ratassepa sõnul tahtsid nad laenu saada 15 aastaks. Sadam oleks maa-alale vajadusel rakendust leidnud, kuid rahastajad eeldasid nii pika laenu andmisel mõne kindla kliendi või koostööpartneri olemasolu.



Nii pandi lisalaienduse plaan esialgu kalevi alla. Välja võetakse see sealt alles siis, kui vana ja praegu rajatava konteinerterminali võimsus on ammendunud ning leitud kindel koostööpartner.



Arvestavad hiinlastega


Praegu ehitatavasse laiendusse tuleb ligi 400 meetrit kaisid, lao­platsid ning erinevad sadamarajatised. Samu ehitisi planeeriti ka lisalaiendusele. Seal oleks aga tulnud usinasti merd täita ning samas seda uute kaide juures ka süvendada.



Laiendus võeti ette silmas pidades Hiina Ningbo sadamat, kellega Tallinna Sadam kevadest saadik koostööd arendada püüab. Seniste plaanide järgi alustatakse Tallinna ja Ningbo sadama vahel kaubakonteinerite vedu. Need toodaks suurte laevadega Eestisse ning viidaks siit maanteid ja raudteid pidi või väiksemate laevadega meritsi edasi.



Ratassepa sõnul lõpetavad lähipäevil oma töö Eestis kaks Ningbo spetsialisti, kes on analüüsinud Eesti võimalusi ning koostöö maksumust. Tuleval nädalal lendab Hiinasse aga Tallinna Sadama delegatsioon ning detsembris loodetakse tulevase koostöö asjus juba esialgseid otsuseid.



Tallinna Sadam ei ole aga kaugeltki ainus Eesti ettevõte, kel laenu saamisega pankadest raskusi on. Raha pankadel on, küsimuseks jääb, millise hinna ja tingimustega seda välja antakse.



Laevafirma Linda Line juhi Enn Rohula sõnul said nemad endale hiljuti uue laeva osta eelkõige tänu sellele, et rahastamiskokkulepe oli sõlmitud juba aasta tagasi. Nüüd on laevade ostuks juba tunduvalt raskem raha leida.



«Kui veel aasta eest oli pank nõus ostetava laeva pealt katma näiteks 60 protsenti hüpoteegist, siis praegu on see protsent märksa väiksem,» rääkis ta.



Laevafirmad peavad seadma lisatagatise, selle leidmine käib aga paljudele üle jõu. Samasugune on Rohula sõnul olukord pea kõigi suurte ja kallite transpordivahendite ostmisel.



Tartu Tarbijate Ühistu juhi Tarmo Pungeri sõnul on laenu hind tõusnud, samuti on lühenenud tähtajad ning suurenenud omafinantseeringu nõudlus. Pungeri kinnitusel pole neil praegu õnneks suuremat rahavajadust.



Ühistul on küll kavas üks alla 40 miljoni krooni jääv arendusprojekt, kuid seda rahastatakse laenuraha abil vaid osaliselt. «Oleme luuret teinud ja laenu saamisega probleeme tekkida ei tohiks,» märkis ta.



Kõige keerulisem on raha saada just kinnisvaraäriga seotud ettevõtetel, sest seda valdkonda on majanduslangus kõige enam räsinud. Ilmekaks näiteks on hiljuti börsifirmaga Arco Vara juhtunu: pangast laenu küll saadi, aga samal ajal pidi firma pea sama suure summa ka deposiiti paigutama.



Rahvuslik lennufirma Estonian Air ootab oma omanikelt aga lisakapitali saamise otsust, sest selleta pole võimalik näiteks uusi lennukeid osta. Kui aasta tagasi oleks vajaliku summa saanud laenata, siis nüüd enam mitte.



SEB ettevõtete panganduse valdkonna juhi asetäitja Allan Pariku sõnul on muudatused, miks soovitud laenu saamine tundub nüüd keerulisem, tingitud eelkõige majanduskeskkonna halvenemisest ja raha kallinemisest rahvusvahelistel finantsturgudel.



«Kui ettevõtte finantsseis on halvenenud, siis ootab pank laenude pikendamisel kliendi lisapanust,» märkis ta.



Rasketel aegadel on paljude soliidsete firmade majandusnäitajad muutunud nii, et praeguste reeglite järgi ei saa neile enam nii kerge käega raha anda.



Nähtud on hullematki


Ettevõtja Rein Kilgi sõnul on pankade kasumid tõusnud, kuid samas on Euribor hakanud viimaks langema. Kilgi väitel pole tema firmadel laenuraha leidmisega raskusi olnud, kuigi laenamine on pisut kallimaks läinud.



«Meil ei ole praegu õnneks ka kriitilisemaid projekte ehk siis kinnisvaraarendusi töös,» lausus ta.



Samas ei tohiks olukorda Kilgi hinnangul üle dramatiseerida. «Me oleme ju ka raskemaid aega näinud, kui inflatsioon oli aastas 100 protsenti ja pangaintress üks protsent päevas,» rääkis ta.



«Ma mäletan, kuidas omal ajal Era Pangast Hansasse üle läksin, sest viimane pakkus palju soodsamaid tingimusi ja laenuintress oli aastas 40 protsenti,» meenutas ärimees.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles