Juhan Parts: Eesti Energia võiks hinnatõusu taotlusele piduri panna

Foto: Priit Simson

Isegi kui Eesti Energia viimane hinnatõusu taotlus on põhjendatud, võiks ettevõte kaaluda sellest loobumist, sest see kahjustab nende võimet vabaturu tingimustes tegutseda, tõdeb majandusminister Juhan Parts.

Iga paari kuu tagant saame teada Eesti Energia hinnatõusu kavast. Kas see on normaalne?

Elektrienergia kulupõhine hind koosneb laias laastus kolmest komponendist: elektrienergia tootmisest, selle transpordist ja taastuvenergia toetustest.

Kas hinnatõusutaotlus on põhjendatud, on konkurentsiameti pädevuses otsustada. Keskne küsimus on siin konkurentsiameti kompetentsus ja sõltumatus. See taotlus, mida Eesti Energia nüüd kõigile ootamatult ja mitte väga õnnestunult on esitanud, puudutab tootmist. Tootmise puhul tuleb suur muudatus meie kõigi ehk siis inimeste ja väikeettevõtete jaoks 1. jaanuaril 2013, mil kulupõhiselt hinnalt minnakse üle turupõhisele hinnale.

Kas see taotlus on põhjendatud?

Ma ei oska sellele vastata. See on majanduslik otsus, mida peab hindama konkurentsiamet. Ei ole nii, et Parts jagab käske. Aga isegi kui Eesti Energia tootmishinna taotlus on põhjendatud, tuleks arvestada, et konkurentsiameti seisukoha kujundamine selles osas võtab aega vähemalt kuus kuud. Vahetult enne turu avanemist ei oleks see minu arvates prioriteet. Pigem peaks keskenduma sellele, et sadadele tuhandetele tarbijatele turu avanemise ja selle järel tekkivat olukorda tutvustada.

Konkurentsiamet on taotluse tagasi saatnud ja palunud lisainfot. Nüüd peab ettevõte otsustama, mida teha. Taotlusega edasiminek kahjustab minu arvates Eesti Energia olukorda ja raskendab ettevõtte tegutsemist vabaturul. See on mainekahju, millega kaasneb ka muu müra. Kui kliendid aetakse närvi, muudab see turule tulijatele olukorra väga lihtsaks, sest kliendil on motivatsioon minna konkurendi juurde pakkumist võtma.

Miks te seda soovitust ettevõttele enne hinnatõusu taotluse esitamist ei andnud?

Ausalt öeldes ma tegin seda, ütlesin enda arvamuse välja.
Hinnatõusu taotluse esitamise otsus ja nüüd otsustamine, kas selle taotlusega jätkata, on ettevõtte juhatuse otsus.

Kas hinnatõusu taotlus ei olegi osa turu ettevalmistamiseks – siis ei oleks hinnatõus korraga liiga järsk ja edaspidi oleks tootmise hinda turuolukorras nagunii raskem tõsta?

Ei. Tootmishind kujunebki turul. Elektriturg ongi tootjate turg. Seal ei konkureeri jaemüüjad. Narva jaamade keskne küsimus turul on võime olla konkurentsivõimeline. Keegi ei keela turul osta mujalt.
Tuleb ka tähele panna, et ükskõik mis energiaga on tegemist, on selle hind samasuunaline nafta hinnaga. Kümme aastat tagasi maksis naftabarrel 10 dollarit, nüüd 100 ümber.

Eesti Energia tootmishind on hoitud samal nominaaltasemel. Konkurentsiamet peabki nüüd kontrollima, kas efektiivsusvaru on ammendunud ja kas sisemise tootlikkusega ei ole enam võimalik jätkata, sest muidu halvenevad efektiivsusnäitajad.

Kindlasti ei saa turu avanemine olema üks suur pauk.

Kuidas läheb elektri hinnatõus kokku IRLi kodukulude alandamise lubadusega?

Me ei ole kodukulude alandamisel lubanud elektri hinda alandada. Ei ole lubanud putinlikku hinnaalandamise poliitikat. Lubasime majanduslikult põhjendatud ja monopoolses seisus olevate ettevõtete puhul tugevat hinna reguleerimist. Kodukulude alandamise loosungi keskne koht on üleskutse investeerida oma kodusse.

Peaminister on öelnud, et ootab samuti EE hinnatõusutaotlusele selgemaid põhjendusi. Kas see on kuidagi rahulolematus majandusministriga?

Eesti poliitika on palju siiram, kui te seda ette kujutate. Selge on, et majandusministri portfell on IRLi vastutada. Ma arvan, et Ansip mõtles, et avalikkusel peaks olema rohkem infot.

Hiljutised muudatused EE nõukogus (Rein Kuusmik ja Aivar Reivik vahetati hiljuti nõukogus välja – toim). Kuidas te seda põhjendate?

Kui olete tähele pannud, siis valitsus on vahepeal muutunud. Ütlesin juba kevadel pärast valimisi, et riigiettevõtete nõukogudes tuleks teha muudatusi. Rein Kuusmik ja Aivar Reivik on teinud ettevõtte nõukogus tubli töö. Seda ei maksa võtta isikliku küsimusena. Mingil hetkel ma teen muutusi Eesti Raudtee, Eesti Posti ja Estonian Airi nõukogudes.

Teil ei ole neile konkreetseid etteheiteid?

Ei. Ja kui mul ka oleks, siis neid etteheiteid saaks teha ikka omavahel, mitte ajakirjanduses.

Meeste vastuolek Weroli juurde ehitatavale elektri- ja küttejaamale või teile ja rahandusministrile saadetud EE juhatuse ja omanike esindajate tegevust kritiseeriv kiri ei olnud põhjuseks?

Ei. Samas see kiri näitab, et inimesed on natuke üle töötanud.

EE nõukogu esimees Jüri Käo on  Postimehele kinnitanud, et ettevõtte nõukokku tulevad erinevate huvigruppide esindajad nii majandus- kui rahandusministeeriumi kaudu. On see põhjendatud kriitika?

Mõneti me parandasimegi nende nõukogu muutmise otsustega Jüri Käo väljaöeldut . Minu jaoks ei ole oluline, et tõestada, kas keegi esindab nõukogus konkreetselt kedagi. Nõukogu esimees on Jüri Käo, mina olen ta sinna palunud, ta on professionaal. Muudatuste tegemisel oleme ka temaga nõu pidanud. Tema kui nõukogu esimehe ülesanne on seda kollektiivset otsuste tegemise kogu juhtida.

EE omakapitali laiendamine IPO kaudu on plaanis?

EE omakapitali laiendamise küsimus üldiselt on endiselt päevakorras. Praegu kehtib see kokkulepe, mis sündis küll eelmises valitsuses, et riik paneb raha juurde omakapitali. Juba uues eelarves saate seda näha. Alati võib aga keegi tõusta ja öelda, et miks peaks maksumaksja neid riske võtma. See on alati kaalumist vääriv küsimus paljudel põhjustel.

Peame looma kanaleid suurematele kapitaliturgudele. Kuidas Eesti majandus saab areneda, kui raha ei saa hõlpsalt sisse ja välja voolata? See on väga lihtne, me peame neid looma. On absurdne, et Eesti pensionifondid ei osale Eesti majanduses.

EE uued nõukoguliikmed tegutsevad konkurentide juures…

Andres Saamel ja Toomas Tautsil mingeid huvide konflikte Eesti Energia juures kindlasti ei ole. See on täielik totrus. Eesti Energia konkurendid elektritootmises on Latvenergo, võib-olla tulevikus Fortum ja võib-olla tulevikus see, kes üritab hakata müüma Vene elektrit.

Konkurendid peavad olema samas suurusjärgus ja konkurent on see, kes kujundab hinda. Väikeste tootjatega saab pigem koostööd teha. EE konkurent on mingis osas põlevkivi ressursi osas VKG. Samas peaks VKG ja EE tegema koostööd, sest nende tegelikud konkurendid on mujal, mitte Eestis.

Kui on mingi konkurendi esindaja nõukogus või on olemuslik huvide konflikt, siis see inimene vahetatakse välja, kui see on majandusministri määrata. Teiste eest ma vastutada ei saa.

Näiteks on Urmas Sõõrumaa, kes oli EE nõukogus ja lõpuks tegi enda elektrijaama.
Alati võib tekkida küsimus, kas kellelgi on infot, mida ta saab ära kasutada. Elektrijaama hakati ehitama pärast seda, kui Sõõrumaa oli EEst lahkunud.

Ma ei oska öelda, kas Urmas Sõõrumaal oli mingi info EEst. Selliste süüdistustega tuleb olla väga ettevaatlik.

Kuidas läheb poliitikute osalemine riigiettevõtete nõukogudes kokku hea ärijuhtimistavaga?

Meie seisukoht on, et meie erakonnast valitud riigikogu liikmed riigiettevõtete nõukogudes osaleda ei saa. Reformierakond ja Keskerakond on alati olnud teisel seisukohal. Ma loodan, et õiguskantsler võiks kujundada lõpliku seisukoha riigikohtu kaudu.
 

Aga keda siis üldse nõukogusse nimetada? Küsimus on siin, kes on poliitik. Hea poliitik ei ole karjerist ja toolinühkija, vaid tal on huvi ühiskonna asjade vastu ja tal on võime neid asju mõjutada. Ettevõtete nõukogud on strateegia- ja suundaandjad. Näiteks EE nõukokku ei ole vaja elektrikku.  Elektriku teadmisi võib alati sisse osta.  On vaja inimesi, kes mõistavad konteksti, perspektiivi, muutusi, ettevõtete vajadusi. Riigikogu liige on üks asi, aga iseenesest poliitikut ma nõukogus ei välistaks.

Kuna ettevõtted, mis riigile kuuluval on võrdlemisi spetsiifilised, siis erinevatel ajahetkedel võivad nende nõukogudes olla erinevad vajadused erinevate inimeste järele. Oleme rääkinud erinevate ettevõtteorganisatsioonidega. Mitte, et me nende palveid 100 protsenti täidaksime.

Nõukogu liikmed on üldjuhul ettevõtjad. Jälgida tuleb seda, et siin ei oleks huvide konflikti.

Aga kui peaks midagi muutma?

Mingeid valitsusprogramme ja kokkuleppeid meil ei ole. Võiks kaaluda Soome mudeli rakendamist. Soomes on enamus riigile kuuluvaid osalusi  koondatud ühte  haldusfirmasse. Selle nõukogus on kindlasti poliitikuid kui rahva esindajaid, aga ettevõtte juhtkond peab olema viidud võimalikult professionaalse ettevõtte juhtimise tasemele.

Soome mudel on rohkem välja arendatud, et head ärijuhtimistava välja arendada.

Samas ei ole see minu hinnangul kõige olulisem küsimus. Julgen öelda, et teatud erandeid ja ebameeldivaid juhtumeid kõrvale jättes tegutsevad meie nõukogud nagu päris nõukogud.

Mida te sellega mõtlete?

Nad ei ole ettevõttes niisama. Neil on äriseadustikuga ette nähtud tekitatud varalise kahju eest täielik varaline vastutus. Paljud nõukogu liikmed on väga pühendunud ettevõtte asjadele.

Nõukogudel on suur roll ettevõtete reaalses äristrateegias. Paljud riigi äriühingud tegutsevad rahvusvahelisel tasemel. See nõuab rahvusvahelist suhtlust klientidega ja uute võimalustega turgudel.

Eesti Energia puhul näiteks see töö, mida teeb nõukogu, on hoopis midagi muud kui juhatusel. Nad mõlemad on asendamatud.

2 mõtet

•    Kui kliendid aetakse närvi, muudab see turule tulijatele olukorra väga lihtsaks, sest kliendil on motivatsioon minna konkurendi juurde.
•    Õiguskantsler võiks riigikohtu kaudu kujundada lõpliku seisukoha poliitikute osalemisest riigiettevõtete nõukogudes.