Täna suurettevõtjate assotsiatsiooni aastakonverentsil esinenud Venemaa presidenti nõustava nüüdisaegse arengu instituudi ekspert Sergei Kulik ütles, et Eesti suhted Venemaaga vajavad kindlat alust, milleks võiks olla piirilepe.
Eesti-Vene ärisuhted põhinevad poliitikal
17. november 2008, 18:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuliku hinnangul on Venemaa suhted Eestiga praegu keerulised, samas Läti ja Soomega laabuvad need märksa paremini. Ka Leeduga pole suhted kiita.
«Küsimus pole selles, et Eesti ja Vene riigijuhid peaksid oma tehtud vigu tunnistama, otsida tuleb ühiseid lähenemisi, sest praegune olukord ei rõõmusta kumbagi poolt,» lausus mees, kelle nõu kuulab Venemaa president Dmitri Medvedev isiklikult.
Kuliku sõnul on raskus selles, et mõlemal poolel ei jätku ideid, kuidas edasi minna ja kui neid ka on, siis ei arendata dialoogi. «Loetletakse probleeme ja süüdistatakse teineteist, aga see ei vii edasi,» lausus ta.
Ta tõi näiteks Läti, millega veel kolm aastat tagasi olid Venemaal väga keerulised suhted, aga piirilepe pani kõik paika ja praegu kahepoolsed suhted toimivad. «See dokument oli märgilise tähtsusega ja eemaldas kahe riigi vereringes tekkinud trombid.»
Kulik rõhutas, et Venemaa on konstruktiivseks koostööks valmis nii Eestiga kui Euroopa Liiduga.
Poliitika ja äri on tema sõnul omavahel tihedalt seotud ja äriinimesed peavad ka poliitikas oma kaaluka sõna ütlema. Positiivsed tendentsid on tema hinnangul olemas ja see annab lootust.