Suurettevõtjad kutsuvad üles diskussioonile Eesti-Vene suhete teemal

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Spordis piire ei ole: Eesti-Vene sõpruskohtumine korvpallis.
Spordis piire ei ole: Eesti-Vene sõpruskohtumine korvpallis. Foto: Tairo Lutter
Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon (ESEA) kutsub oma täna tehtud avalduses üles alustama eelarvamustevaba diskussiooni Eesti-Vene suhete parandamiseks, mille eelduseks on oma vigade tunnistamine ning soov keskenduda lahenduste leidmisele.

Eesti Vabariik ja Vene Föderatsioon on naabrid, iseseisvad riigid ja rahvad. Kutsume üles looma naabritevahelisi suhteid, mis põhinevad vastastikusel lugupidamisel, keskenduma võimalustele ja lahendustele ning vältima naabreid solvavat retoorikat.

Parafraseerides president John F. Kennedyt, ei ole vaja küsida, mida Venemaa valitsus on suhete parandamise nimel teinud, vaid küsime, mida Eesti valitsus on suhete parandamise nimel teinud.

ESEA tervitab Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilvese ja Vene Föderatsiooni president Dmitri Medvedjevi 28. juuni 2008 kohtumisel kõlama jäänud sõnumit, et kuigi riikidevahelises läbikäimises on pingeid, on parim viis nende leevendamiseks suhelda.

ESEA toetab president Ilvese initsiatiivi teha pingutusi piirilepingu jõustamiseks, mille esmaseks eelduseks on riigikogu tühja koha pealt tekitatud pinge kõrvaldamine ning mõningate positiivsete sammude astumine, nagu näiteks kiiremas korras vastastikuste sõjahaudade kaitse kokkulepete sõlmimine.

Soovitame Vabariigi Valitsusel tõsiselt kaaluda ajaloost tuttava valitsustevahelise ühise struktuuri loomist või leida muu tihedama läbikäimise võimalus täitevvõimu tasandil. Sisuline vajadus selleks on suur ja see on meie rahvaste huvides.

20. sajandi lõpp ja 21. sajandi algus on toonud maailmas kaasa suuri globaalseid muudatusi. Ka tänavu, 2008. aasta lõpus võime näha, et maailm ja selle julgeolekustruktuurid on muutunud mitte aastate, vaid kuudega. Eesti peaks valima selles olukorras lahenduste otsija, soovitaja ja koostööle orienteeritud partneri tee.

Eesti välispoliitika lähtub Euroopa Liidu välispoliitikast, Euroopa Liidu suhetest Venemaaga. Eesti võiks anda nendesse suhetesse oma toetava, positiivse panuse, mitte takistada koostööd. Meie poliitikutel, kultuuri- ja ärieliidil on olemas selleks vajalikud kogemused, oskused ja võimalused.

Kahepoolset, teineteist austavat läbikäimist toetavad inimeste tasemel nii ühised huvid, lugupidamine kui ka sarnased mured. Meid seob Venemaaga rohkem, kui meid lahutab. Eesti ja vene rahvusest inimestel ei ole omavahelises läbikäimises probleeme. Kui mõnel poliitikul on isiklikust antipaatiast või mõlemapoolselt erinevast ajaloolisest käsitlusest tulenevaid komplekse, siis need ei tohiks avaldada negatiivset mõju rahvustevahelistele suhetele. Riik ei ole blogi. Riik ja riigi juhtimine on vastutus oma kodanike, maksumaksjate ees.

Kutsume üles Eesti valitsust ja ametkondi kaitsma, toetama ja soosima Eesti ettevõtjate püüdlusi oma tooteid eksportida, laiendada ettevõtlust arenevatel turgudel. ESEA ootab valitsuselt konkreetseid samme, mis lõpetavad olukorra, kus Eesti päritolu ettevõtjad peavad varjama lühiajalise poliitilise künismi tõttu oma päritolu Venemaal. Viimane on otseselt seotud teatud poliitikute endi isiklikust huvist tulenevate sõnavõttude ja
otsustega.

Ettevõtjad ootavad, et valitsuse liikmed lõpetaksid asjatundmatu retoorika mõnede majandusvaldkondade olemasolu eiramise vajadusest ning katsed sellevastast teisitimõtlemist lämmatada populismi ja konflikti õhutamisega naabrite vahel. ESEA mõistab hukka Vene «traditsioonilisest» poliitikast kõrvale kalduvate inimeste ja nende mõtteavalduste sildistamise. Eesti on demokraatlik riik ja selle aluseks on mõttevabadus, kodanikujulgus ja lojaalsus oma riigile.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles