Eesti Energia: kliendi igakuine arve tõuseks keskmiselt 1,6 eurot
12. juuli 2011, 15:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Energia teatel on ettevõte esitanud konkurentsiametile analüüsimiseks kolm erinevat taotlust: põlevkivi hinna, Narva Elektrijaamades toodetud elektrienergia hinna ning lõppkliendile müüdava elektrienergia müügimarginaalide muudatuste kooskõlastamise taotlused.
Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive selgitas, et vajadus põlevkivi ja elektrienergia tootjahinna analüüsimiseks ning uute hindade kehtestamiseks tekkis kolmel põhjusel.
«Suurimad mõjutajad on keskkonna-, saaste ja ressursitasud, mis alates viimasest hindade korrigeerimisest 2009. aastal on kasvanud keskmiselt 20 protsenti aastas.
Teine mõjutaja on investeeringud põlevkivi kaevandamise tehnoloogiasse ja elektri tootmisse, sh väävlipüüdmisseadmete paigaldamisse Narva elektrijaamades.
Kokku teeb see 220 miljoni euro ulatuses investeeringuid, mis ei kajastu praeguses elektri hinnas.
Kolmas mõjutaja on keeld kasutada erimärgistatud diislikütust põlevkivi ratastranspordil, mis tõstab alates 2012. aastast kütuse hinda kaevanduste jaoks 43 protsenti ja põlevkivi transpordikulu kasvab 6 miljonit eurot aastas,» selgitas Liive.
Eesti Energia teatas, et kuna suletud turu hind on kulupõhine, peavad kõik elektri tootmiseks tehtud kulutused peegelduma ka kliendi hinnas.
Taotlused on konkurentsiametile esitatud selleks, et amet analüüsiks eelmisest hinnamuutusest alates muutunud kulutusi ning annaks oma kooskõlastuse uuele kulutasemele vastavale hinnale.
Konkurentsiamet kooskõlastab elektrienergia kaalutud keskmise hinna, mille alusel arvutab Eesti Energia elektripakettide hinnakirja.
Eesti Energia kinnitusel on põlevkivi kehtiv hind 10,55 eurot tonni kohta ja konkurentsiametilt taotleb ettevõte põlevkivitonni hinnaks ilma transpordikuludeta 12,64 eurot ja koos transpordikuluga 13,28 eurot.
Praegu kehtib Eesti suletud turul ehk koduklientidele ja väikeettevõtetele elektri tootjahind 29 eurot megavatt-tunni kohta, mis tõuseks taotluse kooskõlastamise korral 2012. aastal 33 euroni megavatt-tunni kohta. Eesti avatud turul maksab täna elekter 55 eurot megavatt-tunni kohta.
Põlevkivi ja elektri tootjahind on sisendiks lõppkliendi elektrienergia hinnale, mistõttu muutub hinnataotluse kooskõlastamisel ka see.
Kõrgem elektrienergia tootjahind mõjutab võrgukadude katteks ostetava energia kulu kaudu ka võrguteenuse hinda. Võrguteenuse kallinemise ja müügimarginaalide korrigeerimise koondmõju on lõppkliendile hinnanguliselt 0,06 s/kWh kohta.
Taotluste kinnitamise puhul suureneks kliendi keskmine igakuine arve (mõju koguarvele ehk elektrienergia, võrgutasud, taastuvenergia tasu, elektriaktsiis ja käibemaks kokku) 2012. aastal ca 1,6 eurot.
Levinuimas Kodu 1 hinnapaketis oleks hinnatõus 6 protsenti. Kodu 2, Kodu 3, Kodu 4 ja küttepaketi puhul suureneks igakuine elektrienergia arve 2012. aastal vahemikus 6,6 kuni 7,3 protsenti.
Tegemist on hinnanguliste paketi keskmistega, täpne muudatuse mõju igale kodukliendile sõltub tema tarbimisest, öö ja päeva elektri osakaalust ning amprite arvust.
Liive rõhutas, et kõigis taotlustes teeb konkurentsiamet põhjaliku ja sisulise analüüsi.
«Konkurentsiamet on seadusega määratud elektrihinna regulaator, kes menetleb taotlusi ja sõltumatu analüüsi tulemusena selgub, milliseks kujuneb kliendi elektrihind 2012. aastal,» sõnas Liive.
Konkurentsiamet saatis Eesti Energiale kõigi kolme taotluste kohta lisaküsimusi, millele Eesti Energia lähiajal vastab.
Konkurentsiametil on aega taotlusi menetleda 90 kuni 180 päeva. Kui konkurentsiamet kinnitab uued hinnad, hakkavad muudatused vastavalt elektrituru seadusele kehtima kolme kuu pärast peale uute hinnakirjade väljakuulutamist. See tähendab, et uued elektrienergia hinnad jõustuvad kõige varem 1. jaanuaril 2012.
Alates 2013. aastast Konkurentsiamet avatud turu tingimustes enam elektrienergia hinda ei kooskõlasta. Võrguteenuse hinna kooskõlastamine jätkub ka peale elektrituru avanemist.