EL tahab jätta Eesti põllumajandus-toetused aastateks alla keskmise

Laura Raus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kivistiku talu.
Kivistiku talu. Foto: Kristjan Teedema

Euroopa Komisjoni eelarveettepanekute kohaselt ei jõua Eesti põllumajandustoetuste tase ka 2020. aastaks 90 protsendini ELi keskmisest.


Eesti põllumajandus-kaubanduskoda (EPKK) teatas, ei ole rahul Euroopa Komisjoni koostatud ELi eelarvekavaga aastateks 2014-2020. Avaldatud eelarve ettepanek on EPKK sõnul vastuolus komisjoni ja Euroopa Parlamendi seniste lubadustega muuta põllumajanduse otsetoetuste süsteem õiglasemaks. Komisjoni teatisest selgub, et liikmesriikide põllumeeste toetustasemete ühtlustamisele tahetakse kehtestada järjekordne üleminekuaeg.

«Tuletame meelde, et oleme läbimas 2004. aastast kestvat üleminekuaega, mil meie põllumeeste toetused algasid väga madalalt tasemelt ja jäävad ka käesoleva perioodi lõpuks 2013. aastal ligi kolm korda väiksemaks ELi keskmisest,» märkis EPKK juhataja Roomet Sõrmus. «Veel üks seitsmeaastane üleminekuperiood annaks valusa hoobi Eesti põllumajanduse konkurentsivõimele. Rahulolematust põhjustab ka teatises väljapakutud toetustasemete lähenemise üliaeglane tempo, mille kohaselt ei jõua Eesti toetustase ka 2020. aastaks 90 protsendini ELi keskmisest.»

Eesti põllumeeste ja toidusektori jaoks on õiglased põllumajandustoetused kriitilise tähtsusega, kuna just sellest sõltub meie tootjate konkurentsivõime EL ühisturul, rõhutas EPKK. Suured erinevused põllumajandustoetuste tasemetes on EPPK sõnul peamiseks põhjuseks, miks Eesti on jätkuvalt olulises sõltuvuses imporditud toiduainetest.

EPPK juhtis lisaks suurele lõhele toetustasemetes tähelepanu ka toetusskeemide märkimisväärsele erinevusele liikmesriigiti.

Mitmetes vanades liikmesriikides moodustavad EL eelarvest makstavad otsetoetused üle 90 protsendi ja riikide poolt kaasfinantseeritavad maaelutoetused alla 10 protsendi toetuste kogusummast. Eesti puhul makstakse samas umbes pool ühise põllumajanduspoliitika kogueelarvest otsetoetustena ja teine pool läbi maaelu arengukava erinevate meetmete. Maaelutoetuste saajate ring on põllumeestest palju laiem, nende taotlemine otsetoetustest tunduvalt keerulisem ja aeganõudvam.

Seegi tekitab ebavõrdset konkurentsi liikmesriikide tootjate vahel. Paraku ei paista eelarveettepanekus ka selles küsimuses EPKK sõnul olukorra märkimisväärset paranemist.

EPKK on seisukohal, et Eesti otsetoetused peaksid uuel perioodil moodustama vähemalt 80 protsendini ELi keskmisest ja üleminekuaeg selle tasemeni jõudmiseks ei tohiks ületada kahte aastat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles