Swedbank: üha suurem osa sissetulekust kulub sundkulutustele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi üldine hinnatõusu on aeglustumas, moodustavad sundkulutused ligikaudu poole kogu tarbijakorvist ning nende jätkuv hinnatõus muudab hakkamasaamised üha keerulisemaks.
Tarbijakorvi maksumus võrreldes eelmise kuuga jäi juunis muutumatuks, aastatagusega võrreldes aga kasvasid hinnad 4,9 protsenti.
Sundkulutused moodustavad ligikaudu poole kogu tarbijakorvist, nende jätkuv hinnatõus muudab Swedbanki analüütiku Annika Paabuti sõnul mitmete perede hakkamasaamise üha keerulisemaks – olemasolevate sissetulekute juures kulub nüüdsest oluliselt enam eelarvest vaid elamiseks vajalikele kulutustele.
Teisalt, jätkuvalt positiivsed arengud tööturul ja majanduses üldisemalt annavad alust uskuda, et lähitulevikus on oodata ka majapidamiste sissetulekute kasvu, seda nii hõive kui ka palga kasvu läbi.
Palgakasvu ootused on juba kasvanud, kuigi ettevõtjad ei ole väga altid palku tõstma. Peamiseks põhjuseks peetakse Paabuti sõnul määramatust ning kartust, et lähiajal võib nõudlus siiski langeda ning seetõttu tuleb kas palku taas langetada või inimesi lahti lasta. Samas näitavad palgaandmed boonuste maksmise kasvu, mis omakorda tähendab, et ettevõtjad tänavad töötajaid hea töö eest ehkki püsivalt palku tõsta veel ei julge.
Eesti Panga avaldatud andmetel on kasvamas eraisikute hoiused, see viitab inimeste kasvanud teadlikkusele ning ettevaatusmotiivile – tarbijad usuvad, et hinnad lähitulevikus kasvavad ning seetõttu soovitakse perele tekitada puhvri, et vajadusel keerulistel aegadel oma kulutusi katta.
Lisaks kõrgele säästmiskalduvusele on hakatud eelistama ka odavamat kaupa. Näiteks on oluliselt kasvanud müük interneti ja postimüügi teel ning kasutatud riiete ja jalanõude müük, toidukaupade müük on jäänud pigem samale tasemele.
Suurim panustaja hinnakasvu on jätkuvalt toit ja mittealkohoolsed joogid, mille hinnad kasvasid eelise aasta juuniga võrreldes 11,5 protsenti. Lisaks oli oma osa eluasemele tehtavate kulutuste hinnakasvul, mis kasvasid maiga võrreldes 2,6 protsenti ja aastases võrdluses 4,6 protsenti.