Uurimus: IT-spetsialistid ei kipu välismaale tööle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti IT-spetsialistid ei otsi aktiivselt võimalusi välismaale tööle minemiseks, küll aga pole nad oma tööandja suhtes eriti lojaalsed ning nende võõrsile meelitamine võib õigete pakkumistega olla suhteliselt lihtne.
IT- spetsialistid on pigem passiivsed tööotsijad ja ootavad enamasti ettevõttepoolset pakkumist, leidis Lääne-Viru rakenduskõrgkooli lektor Heli Freienthal oma kevadel Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritöös «Infotehnoloogia personali värbamise problemaatika Eesti tööjõuturul».
Freienthali uurimuse jaoks kogutud andmed ei kinnitanud üldlevinud väidet, et Eesti IT-spetsialistid siirduvad hulgaliselt tööle väljapoole Eestit või otsivad aktiivselt selleks võimalusi. «Siiski ei saa alahinnata võimalust, et vaba tööjõupotentsiaali avastamisel suudetakse meelitada märkimisväärne osa Eesti IT- spetsialistidest võõrsile, kui kohalike ettevõtete passiivne värbamistegevus ei ärata potentsiaalsetes kandidaatides huvi,» märkis samas Freienthal.
Nimelt kinnitas tema uuring, et IT-töötajad on madala lojaalsusega nii valdkonna kui ka oma organisatsiooni suhtes.
Väljakutseid ja loomingulisust
Kõige enam ootavad IT- spetsialistid töökohalt arengut ja väljakutseid. «Olulisel kohal oli ka otsusvabadus töökohal ja töö loomingulisus,» märkis Heli Freienthal.
Kuigi keskmine palgatase infotehnoloogia sektoris on ligi kolm korda kõrgem Eesti keskmisest palgatasemest, näitas Freienthali uurimus, et IT- spetsialistide palk pole siiski saavutanud sellist taset, kus kaoks ära palgatõusu motiveeriv mõju.
«Nooremate töötajate värbamisel tuleks arvestada asjaoluga, et nad tahavad saada kohe parimat pakkumist ega ole valmis lootma hilisemale palgatõusu või boonuste võimalusele,» soovitas Freienthal töö järeldustes. «Tööandjad peavad olema valmis konkureerima avatud tööturu palgatasemega ning jätkuvalt panustama IT- spetsialistide materiaalsele motiveerimisele.»
Veebipõhine värbamine loid
Kuigi ettevõtted nendivad raskusi IT-spetsialistide värbamisel, ei ole Freienthali uuritud ettevõtted valdavalt pidanud vajalikuks organiseerida selleks eesmärgistatud veebipõhist tegevust. «Arvestades potentsiaalsete värvatavate kõrge valmisolekuga vahetada töökohta ja nende ootusega, et tööandja teeks esimesena pakkumise, on edumaa nendel tööandjatel, kes on juba loonud endale potentsiaalsete kandidaatide veebipõhise sotsiaalse võrgustiku ja arendavad süsteemset värbamistegevust,» leidis Freienthal.
«Kuigi suhteliselt palju on IT- spetsialistid saanud tööle interneti kaudu kodulehtedelt või erialafoorumite kaudu, on siiski kõige enam on leitud tööd tuttavate soovitusel ning seda peetakse IT-spetsialistide poolt ka kõige suurema tõhususega tööleidmise meetodiks,» märkis ta.
«Soovitaja kaudu värbamist peetakse uurimustes tõhusaks selle madala hinna ja kõrgelt motiveeritud kandidaatide tõttu, kuid ainult oma töötajate sotsiaalvõrgustike kaasamise korral jääksid kõrvale tundmatud ja sõltumatud talendid,» lisas Freienthal.
Ta soovitas ettevõtetel kasutada oma töötajate sotsiaalvõrgustike matkimiseks Web 2.0 võimalusi. «Võimalik on luua otsetee oma kodulehelt mõnda sotsiaalse meedia keskkonda. Sotsiaalse meedia kasutamisel ei tohi aga unustada, et tegu on siiski pideva suhte hoidmisega, mille käigus võib mõnikord õnnestuda värvata ka sobivaid kandidaate juhul, kui ettevõtte suudab konkurentidest eristuda ning sobivaid hüviseid pakkuda.»
«Rohkem võiks algatada oma ettevõtte spetsiifikast lähtuvaid IT-erialafoorumeid, millest tekkivaid kontakte saab kasutada spetsialistide värbamiseks,» leidis magister.
Järelkasvu ei panustata
Freienthali hinnangul võiks ettevõtted rohkem panustada ka ise IT-spetsialistide järelkasvu koolitamisesse. «Praegu loodetakse leida vaid koolitatud, kogemustega ja valmis spetsialiste. Samas oma töötajate arendamisse panustatakse suhteliselt palju, kuid ilma töökogemuseta IT-spetsialistidele pakkumisi pole, praktika- või väljaõppevõimalusi pakutakse minimaalselt, ei rõhuta koostööle haridusasutustega,» põhjendas ta.
«Ettevõtete jaoks leidub kasutamata võimalusi värbamise tõhustamiseks koostöös IT-õpet pakkuvate haridusasutustega. Ettevõtted saavad luua kontakte juba esimese kursuse õppuritega, näiteks korraldada neile õppepäevi ettevõttes, suunata oma töötajaid koolidesse õpetama, pakkuda parimatele õppuritele uurimis- või praktikabaasi ja õppetoetusi,» soovitas Freienthal oma töös.
Ta lisas, et ka paljud uuringus osalenud IT-spetsialistid pidasid ettevõtete leidmist IT-erialapraktika sooritamiseks problemaatiliseks. Praktika kaudu on saanud tööle ligi kolmandik IT- haridusega küsitletutest. Seda arvestades soovitas Freienthal, et ettevõtjad võiks kasutada praktikabaasi pakkumise kaudu värbamist veelgi aktiivsemalt.
Freienthal küsitles töö raames 100 IT-spetsialisti ning üldistused on tehtud selle valimi piires. Samuti vaatles ta 13 tugeva tööandja brändiga IT-tööpakkujat ja nende veebipõhist värbamist.