Vitsur: Eestis ehitatakse liiga vähe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul ei vasta kiirus, millega Eestis uusi elamuid ehitatakse, kuidagi elamufondi uuendamise vajadustele.
«Kui magalaid ehitama hakati, siis neid plaaniti 30-40 aastaks. Nüüd on kõige vanemate hrusovkade ehitamisest möödas juba 50 aastat,» täheldas Vitsur.
Samas ennustab ta paneelmajadele pikka iga. «Praegu on selge, et paneelmajad kestavad veel mõnda aega. Kindlasti kestavad nad, juhul kui nad on korralikult renoveeritud, kauem kui küprokmajad.»
Lisaks sellele on Eestis palju maju, mis on vanemad kui 100 aastat. «Paljudele esimese maailmasõja-eelsetele hoonetele lööb kell enne kui paneelmajadele. Ma ei usu, et väga amortiseerunud puitmaju suudetakse renoveerida ja kas on inimesi, kes on nõus elama korteris, mis mingitele tänapäeva nõuetele ei vasta.»
Kui vaadata, kui palju ehitati buumiaastatel, siis korterite arvu pooles jõuti ainult paaril aastal nõukogudeaegse keskmise juurde.
«Praegu ehitame kindlasti vähem, kui oleks jätkusuutlik. Kolm aastat olime selle piiri lähedal ja ühel aastal veidi üle selle. Muidu on uute korterite ehitamine olnud allpool pikaajalist keskmist vajalikku. Siin on kerge arvestada, korter vajab renoveerimist 50-100 aasta jooksul, meil on aga umbes 600 000 korterit,» lisas Vitsur.
Kinnisvara on Vitsuri sõnul endiselt väga hea investeering, küsimus on selles, millisesse kinnisvarasse ja millise hinnaga investeeritakse.
«Ehitamine ei ole mingil juhul arulage, arulagedad olid inimesed, kes ilma kindla sissetulekuta arvasid, et nad on Hollywoodi staarid ja ehitasid endale villasid. Ei saa öelda, et miski oleks praegu hullusti. Hull on asi siis, kui kaubaks läheb igasugune kinnisvara igasuguse hinnaga»