Riigijuhtide tegevuse või tegevusetuse hind
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Streikide ja meeleavalduste põhjustatud rahalise kahju kõrval tasuks rääkida ka poliitikute halbade otsuste hinnast riigile, kirjutab Faktum & Ariko konsultant Veiko Paalandi.
Kreekas on inimesed tänaval ja vähemalt osaliselt põhjusega – riigijuhtide aastate jooksul tehtud majanduspoliitilised otsused on viinud Kreeka väga keerulisse olukorda. Hiljuti olid Lätis inimesed tänaval sarnasel põhjusel – juhtivad poliitikud kahjustavad riigi majanduslikke huve.
Uuringute andmed näitavad, et ettevõtjate rahulolematus riigijuhtide majandus- ja maksupoliitikaga on üks peamisi varimajanduse suuruse määrajaid. Lisaks mõjutavad maksudest hoidumist erinevad vahelejäämisega seotud riskid – avastamise tõenäosus, trahvimäärad jm.
SSE Riga hiljutine uuring näitas, et Lätis on varimajanduse osakaal 38 protsenti erasektori SKT-st. Eestis on sama näitaja 19 protsenti. Vähemalt osa sellest erinevusest on seega põhjustatud otseselt Läti poliitikute valedest otsustest või tegematajätmistest.
Kreeka puhul räägitakse, et varimajanduse osakaal riigi SKT-st on ca 25 protsenti ehk umbes 50 miljardit eurot aastas. Kreeklaste mentaliteedi süüdistamine on seejuures asjatu, sest SSE Riga uuringu järgi ei selgita sotsiaalsed normid varimajanduse taseme erinevusi riikide vahel.
Saab öelda, et valesid valikuid tegevad juhid vastutavad isiklikult selle eest, et riigil jäävad saamata sajad miljonid või koguni miljardid eurod aastas.
Manipulaatorid, ebakompetentsed riigimehed ja lotovõitjad
Ei ole vahet, kas riigi seisukohalt valed otsused on tehtud teadlikult või rumalusest. Kui poliitiline masinavärk ei taga riigimehelike ja kompetentsete inimeste võimule pääsemist, siis on suured rahalised kaotused vältimatud. Oskus oma valdkonna tõeliste ekspertide teadmisi kasutada on seejuures oluline osa juhi kompetentsist.
Ettevõtjate arvates on meie otsustajad seni teinud mõistlikke valikuid. SSE Riga uuringu põhjal on 49 protsenti Eesti ettevõtjatest rahul valitsuse maksupoliitikaga (rahulolematuid 19 protsenti) ning 51protsenti rahul ettevõtlust puudutava seadusandluse kvaliteediga (rahuolematuid 13protsenti). Läti ettevõtjatest on maksupoliitikaga rahul 6 protsenti (rahulolematuid koguni 76protsenti) ning ettevõtlust puudutava seadusandluse kvaliteediga on rahul 18protsenti (rahulolematuid 38protsenti).
Meil Eestis on kindlasti vedanud, sest väikeses riigis teeb olulisi otsuseid väga väike hulk inimesi. Tahaks loota, et seni on meil hästi läinud ikkagi tänu kompetentsetele otsustajatele ning tänane hea majanduskeskkond pole lihtsalt miljardeid väärt lotovõit. Muide varsti oleme targemad, sest lähiajal on oodata Eesti avaliku sektori tippjuhtide asjatundlikkuse teemalise uuringu tulemusi.
Stockholmi Kõrgema Majanduskooli Riias (SSE Riga) poolt korraldatud uuring viidi kõigis kolmes riigis läbi käesoleva aasta märtsis ja aprillis. Vastajate leidmiseks kasutati kvootvalimit – ettevõtte suuruse põhjal moodustatud kvintiilide seest valiti juhuvaliku teel võrdse suurusega valimid. Uuringule vastas 500 ettevõtete juhti või omanikku Eestis, 591 Lätis ja 536 Leedus. Eestis viis uuringu läbi Faktum & Ariko.