Kreeka seisab silmitsi suveräänsuse piiramisega ning riigivara erastamine on samaväärne Ida-Saksamaaga 1990-ndatel, kui kommunism kokku kukkus, lausus Eurogrupi president Jean-Claude Juncker.
Eurogrupi juht: Kreeka suveräänsust kärbitakse
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
3. juuli 2011, 17:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna Saksa ajakirjas Focus avaldatud intervjuus kinnitas Juncer, et tal on hea meel eurotsooni rahandusministrite laupäevaõhtuse kokkuleppe üle ning ta usub, et need aitavad Ateenal riigi probleemid lahendada, vahendab uudisteagentuur Reuters.
«Kreeka suveräänsust kärbitakse kõvasti,» tõdes Juncer, kinnitades, et eurotsooni riikide eksperdid asuvad Kreekale appi. Junckeri sõnul vajab Kreeka erastamislaine edukaks läbiviimiseks Saksa Treuhandi agentuuri laadset institutsiooni. Just selle institutsiooni kaudu müüdi aastatel 1990-1994 14 000 Ida-Saksa ettevõtet ning sealsed erastamiskonsultandid nõustasid ka Eesti Erastamisagentuuri.
Kreeka parlament kiitis neljapäeval heaks 50 miljardi euro mahus erastamisprogrammi läbiviimiseks erastamisagentuuri loomise. Juba sel aastal peab riik vara erastama 5 miljardi euro eest või vastasel juhul ei suudeta Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) abiprogrammi tingimusi täita. See tähendaks aga, et valitsust ja riiki toimimas hoidvad ning maksejõuetust vältivad rahaeraldised võidakse kinni keerata.
Kreeklased on aga praegu väljast tulevate soovituste ning suveräänsusesse sekkumise suhtes väga tundlikud. Juncker möönis, et kreeklasi ei tohi kuidagi solvata, aga neid tuleb aidata. «Nad on kinnitanud, et on valmis eurotsooni teadmisi vastu võtma,» lausus Juncker.
Rahandusministrite laupäevane kokkulepe tagab küll juulikuise rahaeraldise, kuid probleemide lahendamiseks ja seniste laenukohustuste täitmiseks on Kreekal tarvis uut abipaketti, mille suuruseks pakutakse mullu vastuvõetuga samaväärset ehk 110 miljardit eurot. Usutavasti jõutakse selle osas kokkuleppele septembris.
Junckeri sõnutsi on Kreeka kriis suuresti riigi enda põhjustatud. «1999 ja 2010 aasta vahel tõusid palgad 106,6 protsenti, seda vaatamata asjaolule, et riigi majandus samas tempos ei kasvanud. Palgapoliitika oli täiesti kontrolli alt väljas ega olnud kuidagi produktiivsuse tõusuga seotud,» lausus Juncker ajakirjale.