Inimesed ostavad varasemast rohkem kasutatud kaupu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaekaubandusettevõtete müük kasvas mais aastatagusega võrreldes 2 protsenti. Lõviosa sellest tuli kestvuskaupade arvelt, samuti on jätkuvalt tõusutrendis müük posti- või interneti teel ning müük kasutatud kaupade kauplustes.
See võib Swedbanki analüütiku Annika Paabuti sõnul täheldada olulist nihet tarbijate ostueelistustes, milles on peamiseks teguriks hinnatundlikkus. Ehk teiste sõnadega, paljud majapidamised kulutavad suure osa oma sissetulekust sundkulutustele nagu toit, eluase ja transport ning sellest ülejääv osa on üpris kasin. Seega püütakse otsida ostude sooritamiseks soodsamaid võimalusi.
Kestvuskaupade müüki toetab ühelt poolt paranenud kindlustunne, mis küll, tõsi, mais pisut halvenes ning teisalt suurenenud aktiivsus tööturul. Mitmed majapidamised sooritavad nüüd neid oste, mis viimasel paaril aastal olid edasi lükatud. Edasilükkamise peamiseks põhjuseks oli ilmselt liiga kõrge määramatus ja seda eelkõige seotult sissetulekute ja töö säilimisega.
Ehkki aprillis oli jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toiduained, kasvamas, siis mais pöördus see uuesti langusesse. Samas toidukaupade müügile spetsialiseeritud kauplustes müügimahud kasvasid pisut aeglasemalt kui eelnevatel kuudel. Siingi võib olla peamiseks teguriks inimeste eelistuste muutus – üha enam osteldakse turul või sooritatakse oste otse tootjatelt, näiteks ostetakse vajaminev toidukraam talunikelt.
Kindlasti on siin ka oma osa kiiresti kasvanud hindadel, mil isegi juhul kui nõudlust on, ei ole mitmetel majapidamistel võimalik samal tasemel kaupu tarbida, kuna sissetulekud ei ole kasvanud kulutustega samas tempos.
Jaemüügi mahtude osas on Paabuti kinnitusel oodata jätkuvat kasvu, kuid kasvukiirus sõltub mitmest asjaolust. Esiteks mõjutab tarbimise kasvu hindade kasv – sissetulekute kesisem kasv tähendab sundkulutuste osakaalu kasvu eelarves.
Ehk see raha, mida tarbijad muudeks ostudeks saavad kulutada, väheneb veelgi. Teiseks oluliseks teguriks on sissetulekute kasv. Ehkki aktiivsus tööturul on oluliselt kasvanud ja nii mitmedki leibkonnad on leibkonnaliikme töö (taas)leidmisel oma sissetulekut kasvatanud, ei ole sissetulekud kasvanud samas tempos kuludega.
Samuti on selge, et kütteperioodi alguses kasvavad kulutused eluasemele ning oodatav kütte hinnakasv pärsib soovi tarbida veelgi, sest majapidamised säästavad, et tulevikus sundkulutuste katmisel mitte hätta jääda.