2025. aastaks oleks Eestis kaks rööpmelaiust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seni on Eestis raudteerööpad on seni olnud 1520 millimeetrise vahega, kavandatav Rail Baltical oleks rööpavahe aga 1435 millimeetrit.
Tee Tallinnas Poola piirini kulgeks kitsamal, Euroopa laiusel. Ülejäänud Eesti raudteed jääksid endiselt 1520-millimeetrise rööpavahega.
Eesti Raudtee kõneisiku Urmas Glase sõnul ei ole vaatamata erinevale rööpalaiusele Rail Baltica kolmanda etapi rajamisel vaja siiski päris nullist alustada, vaid piisab olemasolevate teede ümberehitamisest.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kinnitas, et riik jätkab ka raudtee senise taristu arendamist. «Aastaks 2014 saab Eesti uued reisirongid ning see annab meile võimaluse kahekordistada senised reisijateveo mahud. Rail Baltic ei kaota ära olemasolevaid marsruute, vaid annab uusi juurde,» lisas ta.
Rail Baltica rajamine tasub ennast ära, kui aastal 2030 sõidab Tallinn-Pärnu vahel 5000 reisijat päevas, Pärnu-Riia vahel 3500 ning aastas liigub mööda trassi 13 miljonit tonni kaupa.
728 kilomeetri pikkune Rail Balticu marsruut kulgeks kõige optimaalsemalt Poola piirini trajektooril Tallinn-Pärnu-Riia- Panevezys-Kaunas.
Reisirongil kulub selle vahemaa läbimiseks pisut rohkem kui neli tundi ning rongid väljuksid kuuel päeval nädalas iga kahe tunni tagant. Kaubarongid sõidaksid öösiti ja nendel kuluks vahemaa läbimiseks enam kui 10 tundi. Eeldusel, et rööpad kulgeks edasi Poola, jõuaks Varssavisse reisirong ligikaudu kuue tunniga.