Suurimaks komistuskiviks Rail Baltica teel võib saada koostöö Baltimaade vahel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui jätta tehnilised küsimused kõrvale, siis on Rail Baltica rajamisel keskne küsimus see, kuidas organiseerida Eesti, Läti ja Leedu vahelist koostööd, mis peaks viie-kuue aasta pärast jõudma nii kaugele, et teha finantseerimisotsus.
Briti konsultatsioonifirma AECOM viis läbi uuringu Rail Baltica kasumlikkuse kohta ning tõdes, et Euroopa Liidu abi ja piisava kauba- ja reisijateveo mahu korral tasuks see ennast ära.
Lisaks Euroopa Liidu toetusele on võtmeküsimuseks aga ka koostöö Baltimaade vahel, kui koostöö ei laabu, hakkab projekt venima ning ei pruugi ka 2025. aastaks valmis saada.
«Koostöö pehmete formaatidega, nagu me oleme seni teinud, selle uuringu tulemusena enam edasi minna ei saa,» kommenteeris majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
Seniselt projektipõhiselt juhtimiselt tuleb edasi minna ühise arendusettevõttega, kuhu panustavad kõik kolm Balti riiki võrdselt. Ühisfirma peaks 5-6 aastaga jõudma ettevalmistustöödega punkti, kus saab teha finantseerimisotsuse.
Euroopa Liidu toetuseks on uuring arvestanud kaks miljardit eurot. Kokku maksaks uuringu kohaselt kogu trassi taristu väljaehitus praegustes hindades 3,7 miljardit eurot, millest Eesti osa on 1,04 miljardit eurot. Eestil tuleb tasuda 29, Lätil 35 ja Leedul 36 protsenti kuludest.