Kui aktsiaturgude inflatsiooniga kohandatud tootlus jääb 7 protsendi juurde ja kinnisvara 1 protsendi juurde, siis ülikoolihariduse tasuvust võiks hinnata 15 protsendi lähedale, selgub USAs Hamilton Project raames tehtud uuringust.
Uuring: parim investeering on ülikooliharidus
29. juuni 2011, 15:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringus arvestati ülikoolihariduse investeeringuna õppemaksu ja –tasusid ning potentsiaalset palka, millest loobutakse õppimise vältel, vahendas Brookings.
Ameerikas on nelja-aastase kolledžikraadi puhul õppekuluks keskmiselt 48 000 dollarit ning kaheaastase kraadi puhul 5200 dollarit. 18-19 aastase keskkooliharidusega noore keskmine teenistus on USAs ligikaudu 11600 dollarit aastas ja 20-21 aastase noore puhul keskmiselt 15 600 dollarit aastas.
Seega võib ülikoolihariduse kogukulu hinnata 102 000 dollarit nelja aastase kraadi korral ning 28 000 dollarit kahe aastase kraadi puhul.
Kui ühel keskkooli lõpetaval 18-aastasel noorel oleks võimalik valida, kas investeerida see potentsiaalne ülikooliõpingutele kuluv raha aktsiaturgudele või kinnisvarasse, selgub, (arvestades kogu tööea vältel tekkivat haridusastmete vahelist palgalõhet), et otsustades hariduse kasuks on oodata keskmiselt ühe kahe korra kõrgemat tootlust võrreldes aktsiaturgudega ja ligi15 korda kõrgemat tootlust, kui kinnisvara ostmise korral.
USA puhul on ülikoolikraadi tasuvus tingitud suurest palgalõhest eri haridusastmetega töötajate vahel. Eestis peab statistikaamet arvestust brutotunnitasu kohta haridusastme järgi, mille kohaselt aastal 2005 teenis akadeemilise kõrgharidusega töötaja tunnis 76 protsenti rohkem kui keskharidusega töötaja, aastaks 2007 oli vahe vähenenud 55 protsendile.