Kristjan Lepik: kas mammut jääb ellu?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nokia, mida me imetlesime, kadestasime ja otsisime, on raskustes. Mis Nokiaga juhtus, mida sellest õppida ja mis saab edasi, arutleb portaali Tarkinvestor asutaja Kristjan Lepik.
Oli aasta 2000. Mäletan, kuidas toona mitmed Nokia telefonid tundusid parimad maailmas, täielikud unistuste telefonid. Nokia vedas innovatsiooni mobiilside sektoris, oli selge turuliider. Nokia turuväärtus ulatus 200 miljardi dollarini, mis pea 30 korda ületas Eesti selle aja SKT väärtust.
Mõtlesime Eestis, kas peaksime otsima oma Nokiat või on see liiga ebaratsionaalselt kõrgelt seatud siht.
Suvi 2011. Nokia on raskustes, ettevõtte aktsia on börsil langenud kolme aastaga 85 protsenti. Nokia turuväärtus on langenud Eesti SKTga sarnasesse suurusjärku. Nokia kaotab mobiilide tootmises pea iga kvartal maailmas turuosa.
Mis on juhtunud põhjanaabrite majandusimega? Kui lihtsustatult kokku võtta, siis on kaks peamist probleemi. Esiteks, Nokias jäi innovatsioon seisma – sellesse investeeriti küll kõvasti, kuid kvaliteet kadus ära. Teiseks, peamine probleem on tarkvaras – Nokia toodab küll jätkuvalt riistvara poolest korralikke ja töökindlaid telefone, kuid tarkvara areng on seisma jäänud ning konkurendid võimsalt eest ära sõitnud.
Mobiiltelefonid on teinud viimase viie aastaga läbi üsna peadpööritava arengu ning Nokia ei ole sellega suutnud kaasas käia. Novaatorist on saanud mammut. Kaks peamist innovatsiooni vedajat sektoris on olnud Apple ja Google, kes on suutnud uute lahendustega mobiilide kasutamist üsna kardinaalselt muuta, nutitelefonide kasutamine on hüppeliselt kasvanud.
Apple on iPhone’ga teinud revolutsiooni kasutusmugavuses, Google oma Android mobiiltarkvaraga muutnud seniseid mudeleid – pakkudes tarkvara tasuta kasutamiseks kõigile mobiilitootjatele, kui eelnevalt arendas iga tootja oma tarkvara.
Tuleb tunnistada, et parajale tehnoloogiafanaatikule on need väga huvitavad ajad, iga aastaga muutuvad lahendused ja jõudude vahekorrad turul. Ja kasutajad vaid võidavad sellest konkurentsist.
Olen olnud tugevasti Google’i Androidi usku, kuna esiteks on tegemist väga kvaliteetse tarkvaralise platvormiga ning teiseks on nende pakutud tasuta tarkvara kõikidele telefonitootjatele võimaldanud turule tulla tootjatel, kes tarkvara arendamisega tegeleda ei soovi (väga suur investeering).
Üheks selliseks näiteks on Aasia edulugu HTC, kes peamiselt Androidi telefonide müügiga on kasvanud juba sedavõrd suureks, et turuväärtuselt Nokiast mööda läinud. Ja Android kasvab kiiresti: kui eelmise aasta alguses oli USAs müüdud nutitelefonidest Android tarkvaraga ca kümme protsenti, siis nüüd on see näitaja jõudnud 35 protsendi juurde.
Android muutub suure tõenäosusega lähiaastatel selgeks turuliidriks, Apple soovib iPhone’i puhul hoida täit kontrolli nii riist- kui tarkvara suhtes ning seetõttu jääb tõenäoliselt Androidile turuosas alla, viimase kandepind on suurem.
Androidi pluss on see, et nutitelefonid on muutunud odavamaks ja sellega palju rohkematele kättesaadavaks, sellega koos on ka üle maailma kasvanud hoogsalt kasutajate arv. Olen eelneva tõttu üsna tugevalt seda meelt, et internet liigub arvutitest lähiaastatel üha rohkem mobiilsetesse seadmetesse, seda trendi on pea võimatu peatada.
Mis saab selles valguses Nokiast? Aasta alguses oli seis minu meelest üsna lootusetu – Nokia Symbiani tarkvara oli ajast ja arust ning võimalust seda konkurentidega samale pulgale viia justkui ei paistnudki.
Kuid tunneli lõppu on tekkinud veidi valgust: sel kevadel sõlmis Nokia koostööleppe Microsoftiga, et hakata kasutama telefonides Microsofti mobiiltarkvara Windows Mobile. Microsoft, küsite. Nali? Siiski mitte päris.
Kui Microsofti võib praegu samuti mammutiks nimetada, siis Windows Mobile’i tarkvaras on potentsiaali küll. Küll veel mõõduka turuosaga, panustab Microsoft praegu kõvasti nii aega kui raha selle arendamisesse ja ka praegune versioon on selgelt värskem kui Nokia enda tarkvara.
Seega võib Nokia ja Microsofti liit mõne aja pärast Google’i ja Apple’i kandadele astuda küll. Rõhutada tuleb siin muidugi, et «võib» ja «mõne aja pärast».
Esiteks, Nokia jaoks on tegemist kannapöördega, sisuliselt kirjutatakse meeletult arenduskulusid nõudnud Symbiani tarkvara maha. Selliste pöörete puhul on eksimisvõimalusi palju, see avantüür võib Nokial ka ebaõnnestuda.
Teiseks, Microsofti tarkvaraga telefonid on tulemas alles aasta lõpus, seega tulevad Nokia 2011. aasta majandustulemused tõenäoliselt väga nõrgad. Kuid kriitiliseks saab ettevõttele hoopis 2012. aasta – kas suudetakse pööre teha?
Üks on siin selge: kaotajad on siin soomlased – nad jooksid Nokiaga ummikusse ja nüüd on neil kontroll läinud. Kanadalasest uue juhi Stephen Elopi vedamisel liigutakse Soomest ilmselt üha rohkem eemale.
Kuid eks soomlased ise mängisid oma kaardid maha – senine mudel ei viinud enam kuhugi ning koera saba jupikaupa raiumise asemel oli juba ammu vaja radikaalseid muutusi. Kui soomlased ise seda ei teinud, siis teeb seda nüüd Elop.
Kasutan ise nii Androidi kui Apple’i mobiilseid seadmeid, et olla mõlema huvitavamate arengutega kursis. Android on huvitavam ja võimalusterohkem, kuid Apple toodang erakordselt töökindel ja mugav kasutada. Apple iPhone on justkui Mercedes: kindel, stabiilne ja kvaliteetne, kuid veidi ka igav; Android on elektriauto: huvitav, uuenduslik ja kiiresti muutuv, kuid nooruse tõttu ka ebastabiilsem.
Selles valguses arutasime just hiljuti ühe sõbraga, kas võtaks tasuta vastu Nokia praeguse parima telefoni, kui seda peaks ka kasutama hakkama. Ei võtaks. Sest Nokia tarkvaraplatvormil toimub praegu sedavõrd vähe huvitavat.
Kuid see võib muutuda. Kui saadakse korralikult tööle liit Microsoftiga, suudetakse telefonidesse tuua kvaliteetselt Microsofti Office ja nende viimane ost Skype, siis võib Nokia aasta pärast olla kohas, kus koos minuga kaaluvad päris paljud inimesed taas Nokia telefoni soetamist.
Tõsi, konkurendid on sedavõrd palju eest läinud, et 2000. aasta hiilgust nad enam ilmselt ei saavuta. Ent kui praegu on Nokia naerualune, võib ta siiski taas kerkida arvestavaks turuosaliseks.
Mida siis Nokia aktsiast tuleks mõelda – osta, müü või hoia eemale? Mulle meeldib finantsturgudel leida situatsioone, kus massid kujundavad ajapikku välja väga ühtse arvamuse, ja siis sellele vastupidiselt tegutseda.
Legendaarne investor Warren Buffett on öelnud: «Kui kõik on ahned, ole ettevaatlik ja kui kõik on ettevaatlikud, ole ahne.» Ehk et kui kõik on Nokia suhtes negatiivsed, siis see tähendab ka, et hind võib olla liiga odavaks müüdud.
Tänavune aasta tuleb ilmselt päris raske, kuid tunneli lõpus näha valguskiirt – paranemisvõimalust. Seega, ostmisega ei pea tormama, kuid paari aasta lõikes on praegune nelja euro lähedane aktsiahind minu arvates investorile hea ostukoht.